FANDOM


Kõnnu-rihukana
Leipoa ocellata -Ongerup, Western Australia, Australia-8
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kanalised Galliformes
Sugukond: Rihukanalased Megapodiidae
Perekond: Leipoa
Liik: Kõnnu-rihukana
Ladinakeelne nimetus
Leipoa ocellata
Gould, 1840

Kõnnu-rihukana (Leipoa ocellata) on kanaliste seltsi rihukanalaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Kõnnu-rihukana on perekonna Leipoa ainus elusolev liik.

Ta pesitseb Austraalia poolkuivadel kõnnumaadel. Tema levila ulatub Lääne-Austraalia lõunaosast Loode-Victoriani ja Uus-Lõuna-Walesi keskosani. Tema elupaikade kaitseks on Uus-Lõuna-Walesi edelaosas loodud Mallee Cliffsi rahvuspark.

Kõnnu-rihukana on 60 cm pikk. Isane kaalub 2 kg ja emane 1,5–2 kg. Tal on tugevad jalad ning lühike, kõver nokk. Sulestiku värvus on peal ja kaelal pruunikast sinakashallini. Ülaosa ja tiivad on musta-pruunitriibulised. Kõhualune on valge.

Aprillist maini kaevab kõnnu-rihukana umbes kolm meetrit laia ja ühe meetri sügavuse augu, mille täidab taimeosadega. Kui taimed on piisavalt niiskust saanud, katab need liivakihiga. Taime- ja liivakuhja sees on temperatuur peaaegu pidevalt 33 °C. Kuhja temperatuuri eest vastutab isaslind, kes kontrollib seda oma nokaga. Septembris või oktoobris muneb emaslind kuhja sisemuses paiknevasse munade kambrisse umbes 2–30 muna. Taimede mädanimesest ja päiksesevalgusest tulenev soojus asendab haudumist. Tibud kooruvad 49–96 päeva pärast, kes peavad kuhjast ise välja pääsema. Nad on kohe iseseisvad ja vaenemad nende eest ei hoolitse.

Kõnnu-rihukana on segatoiduline. Ta toitub põhiliselt seemnetest, puuviljadest, õitest, pungadest ja selgrootutest organismidest.

Kuna linnu pesitsusalasid ohustab põllu- ja karjamaade laienemine, kuulub ta ohustatud liikide hulka.
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.