| Kärplased | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Ülevalt vasakult paremale: metsnugis, mäger, saarmas, ahm, kärp ja meemäger.
| ||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
Kärplased (Mustelidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Sugukonda kuulub 23 perekonda 59 liigiga. Kärplased jagunevad kaheksaks alamsugukonnaks: Guloninae, kuhu kuuluvad nugised ja ahm; Helictidinae, Ictonychinae, kuhu kuuluvad zorilla (Ictonyx striatus) ja grisonid; Lutrinae, kuhu kuuluvad saarmad; Melinae, kuhu kuuluvad mägrad; Mellivorinae, kuhu kuulub meemäger; Mustelinae, kuhu kuuluvad kärp, nirk, euroopa naarits, tuhkur ja mink; ning Taxidiinae, kuhu kuulub vöötkähr ehk ameerika mäger (Taxidea taxus).
Kärplased on kõige suurima liikide arvuga kiskjaliste sugukond.
Kärplased on levinud kõikidel mandritel peale Antarktika ja Austraalia.
Kärplaste hulka kuuluvad väga mitmekesiseid liike. Kõike väiksem kärplane on nirk (Mustela nivalis), kes on 17 cm pikk, ja kõige suurem kärplane on Lõuna-Ameerikas elav hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), kes võib kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks. Samuti on mitmekesised kärplaste elupaigad, on olemas puudel elavaid kärplasi, urgudes elavaid kärplasi (näiteks mäger) ja mere-eluviisiga kärplasi (kalaan).