Julius Kuperjanov (1917)
Julius Kuperjanov (11. oktoober [vkj 29. september] 1894 Lahhovo küla, Pihkva kubermang – 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti sõjaväelane, leitant, Eesti Vabadussõja kangelane.
Ta sündis 11. oktoobril 1894 Vene Keisririigis Pihkva kubermangus Lahhovo külas väljarännanud eestlaste peres. 1904. aastal pöördusid tema vanemad tagasi Eestisse.
1914. aastal lõpetas Kuperjanov Tartu Õpetajate Seminari.
Esimese maailmasõja (1914–1918) alguses mobiliseeriti ta tsaariarmeesse, õppis Peterburis lipnike koolis ja oli Valgevene rindel luureüksuse komandör. 1917. aasta juulis ta Valgevenes ühe luurekäigu ajal raskelt haavata. Samal aastal ta astus Tartus Eesti tagavarapataljoni.
1918. aastal organiseeris ta Saksa okupatsiooni ajal Lõuna-Eestis Omakaitset (Kaitseliitu).
Eesti Vabadussõja (1918–1920) alguses moodustas ta tuhandemehelise partisaniüksuse.
14. jaanuaril 1919 vabastas tema väeosa soomusrongi toel Tartu linna enamlaste käest.
31. jaanuaril 1919 sai ta Paju lahingus raskelt haavata. Ta suri Tartu haiglas 2. veebruaril 1919.