Joseph Smith, umbes 1842
Joseph Smith juunior (23 XII 1805 Sharon, Vermont – 27 VI 1844 Carthage, Illinois) oli USA usujuht. Ta rajas usuliikumise mormoonlus ja asutas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku. 24-aastaselt avaldas Smith Mormoni Raamat. Oma surma ajaks, neliteist aastat hiljem, oli ta oma usule kogunud kümneid tuhandeid järgijaid.
Smith sündis 1805. aastal Sharonis Vermontis Joseph ja Lucy Mack Smithi viienda lapsena. Kuna tema vanematel polnud võimalik rahaliselt oma lastele ametlikku haridust pakkuda, käis Joseph koolis ainult kolm aastat. Peamiselt õppis ta kodus Piibli abil. 1817. aastal suundus ta perega New Yorgi osariigi lääneossa, kus oli aset leidmas usuelu elavnemine. 14-aastaselt sattus Smith paljude eri religioonide tõttu segadusse. Pärast üe Uue Testamendi salmi lugemist läks ta sellest ajendatuna metsasallu palvetama, et saada teada, millise kirikuga ta peaks liituma. Ta teatas, et talle ilmusid Jumal ja Jeesus Kristus, kes väitsid, et ta ei peaks liituma ühegi tollal olemas olnud kirikuga.[1] Kiriku liikmed nimetavad seda Esimeseks nägemuseks.[2]
Cumorah' künkal Moroni-nimeline ingel Smithile Kuldseid plaate üle andmas
Kiriku liikmed usuvad, et Smith juhatati Palmyra küla lähedal asuva Cumorah' künka juurde New Yorgi osariigis, kus Moroni-nimeline ingel andis talle muistsed ülestähendused. Kuldsetele plaatidele tehtud ülestähendused kirjeldasid Kristuse eluajal Ameerika mandril elanud inimeste ajalugu. Smith tõlkis need kirjeldused umbes kolme kuuga. Mormoni Raamat avaldati esimest korda 1830. aastal Palmyras E. B. Grandini poolt.[2] Samal aastal lõi Smith Kristuse Kiriku, nimetades selle varakristlikku kiriku restauratsiooniks. Kiriku liikmeid hakati nimetama "viimse aja pühadeks" või "mormoonideks".
1831. aastal suundus Smith oma järgijatega läände. Nad kogunesid esmalt Kirtlandis Ohios ja rajasid eelposti Independence'i Missouri osariigis, millest sai selle usu üks keskus. 1830. aastatel organiseeris ta rahvusvahelise misjonäride programmi, oli kolme linna ehitamise ülevaataja ja juhendas kahe templi ehitamist. Samal ajal oli ta vastamisi pidevate kohalike elanike tagakiusamisega, kes lõpuks ajasid Kiriku liikmed kõikidest Smith asustatud linnadest välja. Seetõttu rajasid Kiriku liikmed uue asula Nauvoosse Illinoisi osariigis. 1844. aastal esitasid Kiriku liikmed ametlikult Smithi presidendikandidaadiks. Ta kutsus valitsust üles tagama tagakiusatud kodanikele usulised ja kodanikuõigused. Sama aasta juunis tappis rahvajõuk Smithi, millega lõppes Joseph Smithi lühikene poliitiline karjäär.[2]
.jpg){kind=link}
19. sajandi maal, millel on kujutatud vihase rahvamassi rünnakut Carthage'i vanglale
Joseph ja tema vanem vend Hyrum tapeti püstolilasuga 27 VI 1844.[2] Neid hoiti Carthage'i vanglas Illinoisis valesüüdistuste tõttu mässu õhutamise ja riigireetmise eest ning nad olid ennast võimude kätte andnud vabatahtlikult. 28 VI toimus Josephi ja Hyrumi ärasaatmine, milles osales umbes 10 000 inimest. Järgmisel päeval maeti nad eraviisiliselt, et hoiti ära rüvetamist ja rahvajõukude rünnakuid.[2]
Smithi õpetused hõlmavad erilised vaated Jumala olemuse, kosmoloogia, perekonnastruktuuri, poliitiliste ühenduste ja usulise kollektivismi kohta. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete arv on nüüdseks enam kui 15 miljonit. Kiriku liikmed peavad Smithi prohvetiks, samamoodi nagu nad austavad näiteks Moosest ja Eelijat.
Viited[]
- ↑ "Usule Truu: Evangeeliumi teatmik Joseph Smith
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Joseph Smith". Mormoonideuudised.ee
Välislingid[]
- Joseph Smith – Ajalugu. Katkendid prohvet Joseph Smithi ajaloost