Joseph McCarthy (1954)
Joseph Raymond McCarthy (14. november 1908 Grand Chute, Wisconsin – 2. mai 1957 Bethesda, Maryland) oli USA poliitik, kes sai 1950. aastatel tuntuks külma sõja aegse kommunistide jälitamise kampaania algatajana.
Ta sündis Wisconsini osariigis ja lõpetas 1935. aastal õigusteaduse alal Marquette'i Ülikooli. Aastatel 1942–1945 teenis ta merejalaväes. Teise maailmasõja lõppedes ülendati ta majori auastmesse.
1946. aastal valiti McCarthy USA Senatisse. Kommunistide jälitamisele pani ta aluse 1950. aasta veebruaris peetud kõnega, kus teatas, et USA välisministeeriumisse on imbunud 200 kommunisti. Tema eesmärgiks oli kõrvaldada avalikest ametitest isikud, kes olid väidetavalt kommunistid või kommunistidega seotud.
McCarthy toetus hakkas vähenema 1954. aastal pärast sõjaväe-kuulamisi, mis tekitasid ajakirjanduses suurt vastukaja, lisaks sooritas McCarthy üks oponenditest senaator Lester C. Hunt 1954. aastal enesetapu. Selleks ajaks oli McCarthy algatatud kampaania tulemusena ameti kaotanud ligi 2000 valitsusametnikku.
2. detsembril 1954 mõistis Senat häältega 67:22 McCarthy ametlikult hukka. Ta jäi Senatisse edasi, kuid maine oli pöördumatult kahjustunud ja tema sõnavõttudele ei pööratud enam tähelepanu. McCarthy suri 1957. aastal 48-aastaselt. Tema ametlik surmapõhjus oli hepatiit, kuid tõenäoliselt oli selleks hoopis maksatsirroos. Pärast tema tegevuse hukka mõistmist oli tema alkoholism veelgi süvenenud.
McCarthy tegevus pani aluse mõistele "makartism" (McCarthyism), mille kõige laiem tähendus on piisavate tõenditeta süüdistamine.