Josef Mengele enne 1945. aastast
Josef Mengele (16. märts 1911 Günzburg – 7. veebruar 1979 Bertioga, Brasiilia) oli Saksa sõjakurjategija, Schutzstaffel'i (SS) ohvitser ja Auschwitzi koonduslaagri arst Teises maailmasõjas.
Ta oli kurikuulus ohvrite valimiste poolest, keda gaasikambrites surmati, ning ebateaduslike ja sageli surmaga lõppevate vangide peal tehtud inimkatsetuste poolest. Pärast sõda põgenes ta Lõuna-Ameerikasse, kus varjas end elu lõpuni.
Mengele sai Müncheni Ülikoolis doktorikraadi antropoloogias ja meditsiinis. 1938. aastal liitus ta Schutzstaffel'iga. Sõja alguses määrati ta algselt pataljoni meedikuks, kuid 1943. aasta alguses asus ta tööle Auschwitzi koonduslaagrisse. Seal nägi ta võimalust inimeste peal geeniuuringuid läbi viia. Tema hilisemad katsetused, mis keskendusid peamiselt kaksikutele, olid ebateaduslikud ja neis hoolitud ohvrite tervisest või ohutusest. Mengele oli samuti arstide rühma liige, kes olid määratud tegema valik, kas osad uued koonduslaagrisse saabujad pannaks tööle või need, kes töötegemiseks ei kõlvanud, pannakse kohaselt gaasikambritesse. Mengele lahkus Auschwitzist 17. jaanuaril 1945, veidi enne Punaarmee saabumist.
Endiste SS-i liikmete abiga seilas ta 1949. aasta juulis Argentinasse. Ta elas algselt Buenos Aireses ja selle ümbruses, põgenes 1959. aastal Paraguaysse ja sealt aasta hiljem Brasiiliasse, olles tagaotsitav Lääne-Saksamaa, Iisraeli ja natsiküttide poolt. Vaatamata mitmetele jälitamistele vältis Mengele tabamist. Ta uppus 1979. aastal Brasiilia rannikult eemale ujudes ja maeti Embu das Arteses vale nime all. Tema jäänused ekshumeeriti ja identifitseeriti 1985. aastal.