FANDOM


John Donne by Isaac Oliver

Portree: Isaac Oliver

John Donne (22. jaanuar 1572 London – 31. märts 1631 London) oli Inglise luuletaja ja vaimulik.

Ta sündis katoliku perekonnas. 12-aastaselt alustas ta teoloogiaõpinguid Oxfordi Ülikoolis. Ta jätkas õpinguid Cambridge'i Ülikoolis. Hiljem omandas ta advokaadikutse. Ta oli noorena seikleva loomuga ja lootis kõrget avalikku teenistuskohta, kuid salajane abielu tema tööandja tütrega tõmbas tema plaanidele kriipsu peale.[1]

Donne pöördus anglikanismi. 1615. aastal pühitseti ta diakoniks ja seejärel preestriks. Tema jutlusi tuldi kuulama mitmelt poolt üle riigi. 1621. aastal sai ta Saint Pauli katedraali toompraostiks.[2]

Donne'i peetakse üheks kõige väljapaistvamaks metafüüsilise luule esindajaks. Ta on tuntud oma armastuseluule, religioossete värsside ja traktaatide poolest. Tema ilmalik luule, mis on kirjutatud tema karjääri alguses, on otsene, tundeküllane, vaimukas ja loominguline. Hiljem muutus tema toon süngemaks, näiteks käsitlevad tema mälestuspoeemid "An Anatomie of the World" ja "Of the Progress of the Soule" (mõlemad 1611) maailma allakäiku. Tema kuulsad "Pühad sonetid" ("Holy Sonnets"; kirjutatud 1607–1613) avaldati postuumselt.[1] Tema proosateostest on tuntuim "Devotions upon Emergent Occasions" (1624), millest pärineb tema üks tuntumaid tsitaate "No man is an Iland, intire of it selfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine [...]" ("Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast [...]").

ViitedEdit