Jesse Washington

Jesse Washingtoni söestunud keha puu küljes rippumas pärast tugevat põlemist

Jesse Washington (1898 või 1899 – 15. mai 1916) oli afroameeriklasest teismeline, kes mõisteti surma valgenahalise naise mõrva eest ja seejärel lintšiti, millest sai tuntud näide rassist ajendatud lintšimise kohta.

Washington oli noor afroameeriklane, kes töötas farmitöölisena Wacos. Washingtoni süüdistati 8. mail toimunud 53-aastase Lucy Fryeri vägistamises ja mõrvas Waco lähedal Robinsonis Fryeri kodus. Fryer oli tema tööandja abikaasa. Kuriteol ei olnud pealtnägijad, kuid tema ülekuulamisel McLennani maakonna šerifi ees kirjutas ta alla ülestunnistusele ja kirjeldas Fryeri tapmiseks kasutatud mõrvarelva asukohta.

15. mail toimus kohtuistung, kus Washington mõisteti mõrva eest süüdi. Otsusele jõuti kiiresti, sest täielikult valgenahalistest koosnenud vandekohus vajas vaid paar minutit, et tema süüs üksmeelele jõuda. Kohtuistungile oli kohtusaalis kogunenud arvukalt maruvihaseid kohalikke.

Pärast seda, kui tema kohtuotsus oli teatatud, tiriti ta kohtumajast välja ja lintšiti Wacos McLennani maakonna kohtumaja esisel. Tema lintšimist oli tulnud vaatama üle 10 000 pealtvaataja, teiste seas linna ametnikud ja politseinikud. Samuti võtsid sellest osa lapsed. Washingtonil lõigati ära tema genitaalid, sõrmed ning ta riputati lõkke kohale. Teda langetati ja tõsteti korduvalt lõkke kohal umbes kaks tundi. Pärast seda, kui tuli oli kustunud, viidi tema söestunud laipa läbi linna ja tema kehaosad müüdi suveniirideks. Sündmust fotografeeriti. Pildid prinditi välja ja müüdi postkaartidena maha.

Kuigi lintšimist toetasid paljud Waco elanikud, mõistsid ajalehed selle üle riigi hukka. Rassilise diskrimineerimise vastu võitlev organisatsioon National Association for the Advancement of Colored People (NAACP) palkas Elisabeth Freemani juhtunut uurima. Ta viis Waco läbi ulatusliku uurimise vaatamata sellele, et paljud elanikud ei soovinud sel teemal rääkida. Pärast Freemani aruande läbilugemist avaldas NAACP kaasasutaja ja redaktor W. E. B. Du Bois organisatsiooni ametlikus ajakirjas The Crisis põhjalik aruande, milles oli esitatud pildid Washingtoni söestunud laibast. Samuti kujutati Washingtoni tapmist organisatsiooni korraldatud lintšimisvastases kampaanias. Kuigi Wacot peeti modernseks, progresseeruvaks linnaks, näitas lintšimine jätkuvat talumatut rassilist vägivalda ning seda sündmust hakati nimetama "Waco õuduseks". Linn saavutas seejärel tuntuse rassismi poolest, kuid linna juhid takistasid järgmistel aastakümnetel vägivalla esinemist.

Ajaloolased on märkinud, et Washingtoni surm aitas muuta seisukohta, kuidas lintšimist vaadeldi. Sündmuse vastu suunatud ajakirjanduse tähelepanu tõttu hakkasid inimesed selle tava vastu üha rohkem vastu olema. Seda nähti nüüd pigem barbaarsusena kui aktsepteeritava õigusmõistmise vormina. 1990. ja 2000. aastatel soovisid osad Waco elanikud linnas avada sündmust mälestavat ausammast, kuid see idee ei saanud linnalt piisavalt toetust.

Kirjandus

• Berg, Manfred (2011). Popular Justice: A History of Lynching in America. Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-56663-802-9. 
• Bernstein, Patricia (2006). The First Waco Horror: The Lynching of Jesse Washington and the Rise of the NAACP. Texas A&M University Press. ISBN 978-1-58544-544-8. 
• Du Bois, W. E. B. (juuli 1916). "The Waco Horror". The Crisis 12: lk 1–8. http://dl.lib.brown.edu/pdfs/1292363091648500.pdf.