
Jefferson Finis Davis (3. juuni 1808 Fairview, Kentucky – 6. detsember 1889 New Orleans, Louisiana) oli USA poliitik. Aastatel 1861–1865 oli ta Ameerika Riikide Konföderatsiooni president.
Ta sündis Kentucky osariigis ja kasvas üles Mississippi osariigis Wilkinsoni maakonnas. Ta õppis West Pointi sõjaväeakadeemias. Pärast akadeemia lõpetamist teenis kuus aastat leitnandina USA armees ning võttis osa Ameerika-Mehhiko sõjast. Enne Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemist oli Davis Mississippi osariigis suure puuvillaistanduse omanik ning orjanduse tuline toetaja.
Aastatel 1845–1846 kuulus ta Mississippi osariigi esindajana USA Esindajatekotta ning 1847–1851 ja 1857–1861 USA Senatisse. Aastatel 1853–1857 oli ta president Franklin Pierce'i valitsuses Ameerika Ühendriikide sõjaminister.
Pärast Mississippi osariigi otsust Unioonist lahku lüüa sai Davis 1861. aasta veebruaris Konföderatsiooni presidendiks (kuni 1862. aasta veebruarini oli ta ajutine president). Paljud ajaloolased on pannud mõned Konföderatsiooni nõrkused Davise arvele. Teda peetakse sõjalise liidrina palju vähem tõhusamaks kui samal ajal Unioonis presidendina ametis olnud Abraham Lincolni. Kodusõda lõppes 1865. aastal Konföderatsiooni kaotusega, misjärel langes Davis Uniooni vägede kätte vangi. Ta veetis kaks aastat Virginia osariigis Fort Monroe's vangistuses, oodates otsust tema suhtes alustatud riigireetmise protsessis. 1867. aastal Davis siiski vabastati. Aasta hiljem andis president Andrew Johnson armu kõigele kodusõjas Konföderatsiooni poolel võidelnutele.
Eelnev: Charles Magill Conrad |
USA sõjaminister 1853–1857 |
Järgnev: John B. Floyd |