FANDOM


Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier-Hubert mg 8473

Jean-Baptiste Bouvet de Lozier (14 I 1705 Pleudihen-sur-Rance1786 Vauréal) oli prantsuse laevakapten ja maadeavastaja.

Elulugu Edit

Bouvet jäi noorena orvuks. Ta õppis Pariisis ja asus tööle Prantsuse Ida-India Kompaniisse. 1731. aastal sai ta leitnandiks. Tal tekkis huvi Binot Paulmier de Gonneville'i avastatud lõunamandri vastu, mille Gonneville'i oli väidetavalt 16. sajandi alguses avastanud. Gonneville väitis, et ta oli elanud kuus kuud kaugel lõunamaal, kus on meeldiv kliima ja sõbralikud inimesed. Bouvet uskus, et Gonneville'i avastatud manner asub Hea Lootuse neemest lõunas. Ta esitas kolmel korral plaani, milles ta püüdis kompanii juhtkonda veenda kaubandusbaasi loomiseks Lõunamerele, mis oleks kompanii jaoks oluline.

Prantsuse Ida-India Kompanii nõustus Bouvet' ekspeditsiooni toetama ja andis talle selleks fregatid Aigle ja Marie. Bouvet alustas retke 1738. aasta juulis Lorient'is ja esimene peatus oli Brasiilias. Sealt jätkas ekspeditsioon teekonda Patagoonia suunas ja ületasid siis Hea Lootuse neemega risti Atlandi ookeani. Laevad liikusid ristirästi üle Atlandi ookeani 45. ja 55. laiuskraadi vahel.

Antarctica, Bouvet Island, discovery map 1739

Bouvet' avastusretke kaart, mis tehti peaaegu kohe pärast Bouvet' saabumist tagasi Prantsusmaale

Bouvet' ekspeditsiooni avastas 1 I 1739 paksu udu tagant tundmatu maa. Nad püüdisid saarele lähemale jõuda, kuid udu, tuul, jää ja meeskonna väsimus takistasid selle uurimist, kas tegu on mandri juurde kuuluva poolsaare või saarega. Bouvet loobus edasisest uurimisest 12 I. Ekspeditsiooni avastatud saar kannab nüüd Bouvet' saare nime. Kuid Bouvet' saare koordinaadid märgiti valesti, mistõttu avastati saart uuesti alles 1808. aastal, mil briti hülgekütid arvasid, et olid avastanud uue saare, sest paiknesid teadaolevatest koordinaatidest liiga kaugel.

Bouvet' abiellus Prantsuse Ida-India Kompanii haldusohvitseri tütrega ja sai 1751. aastal Île Bourboni (Réunion) kuberneriks. Hiljem sai ta Île de France'i (Mauritius) kuberneriks. Mõlemad saared kuulusid kompaniile. Bovet püüdis kubernerina parandada saartel tingimusi. Ta asutas rahvastikuregistri ning toetas katoliku koolide ja teede ehitust. Ta arendas ka kohvi, indigopõõsaste, mooruspuude ja muskaatpähklite kasvatamist. Lisaks seadis ta kaitsemeetmed võimalikuks Briti sissetungiks.

Bouvet oli saartel populaarne ja kui ta küsis 1756. aastal võimalust Prantsusmaale naasmiseks, veensid Île de France'i elanikud teda jääma. Bouvet jäi Île de France'ile kuni 1763. aastani, kui pärast kompanii tegevuse lõppu läksid saared Prantsuse valitsuse kätte.

1774. aastal sai ta aadliseisusse.

Kirjandus Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.