Jarnaci konventsioon oli kahepoolne leping, mis sõlmiti 19. juunil 1848 Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel Prantsuse-Tahiti sõja lõpus. See lahendas kahe riigi vahelised pinged Seltsisaarte kontrolli üle.
Konventsiooniga nõustusid mõlemad riigid Seltisaarte ühe saarestiku, Tuulealused saarte kolme suurima saare Bora Bora, Huahine ja Raiatea iseseisvuses, samuti selles, et nii Tuulealuste ega Tuulepealsete saarte ükski valitseja ei valitseks kogu Seltisaarte üle.[1] Prantsusmaa murdis konventsiooni tingimusi 1880. aastal, kui annekteeris Tuulealused saared, et vältida nende langemist Saksamaa kätte. Prantsusmaa ja Suurbritannia otsustasid konventsiooni ametlikult tühistada 1887. aastal.
Viited[]
- ↑ Olson, James Stuart; Shadle, Robert (1991). Historical Dictionary of European Imperialism, Lk. 329, Greenwood Publishing Group. ISBN 0-313-26257-8.