FANDOM


James Dean in Rebel Without a Cause

James Dean. Näitleja tegelaskuju Jim Stark oli filmis "Põhjuseta mässaja" kuulutanud: "Elada tuleb ruttu ja surra noorelt."

James Byron Dean (8. veebruar 1931 Marion, Indiana – 30. september 1955 Cholame, California) oli USA filminäitleja. Ta oli teismeliste kultuuriikoon. Tema tuntuim osatäitmine on filmis "Põhjuseta mässaja" (1955), kus ta mängis raskustes teismelist teismelist Jim Starki. Kaks teist rolli, mis iseloomustasid tema kuulsust, olid üksiku Cal Traski roll filmis "Hommiku pool Eedenit" (1955) ja tõre abiline rantšos Jett Rink filmis "Hiiglane" (1956). Deani püsiv kuulsus ja populaarsus toetub ainult nende kolme filmiga, kus ta mängis pearolle.

Ta oli esimene, kes teenis Oscari nominatsiooni postuumselt (parima meesnäitleja kategoorias). 1999. aastal Ameerika Filmiinstituudi avaldatud edetabeli "AFI's 100 Years...100 Stars" põhjal asub näitleja meesstaaride tabelis 18. kohal.

Surm Edit

James Dean car crash

Pärast autoõnnetust (afp/scanpix)

Dean hukkus vaid 24-aastaselt autoõnnetuses 30. septembril 1955 Cholame'is Californias oma autoga Porsche Spyder. Kui Deani sõbrad Deanile kingitud haruldast Porsche 550 autot, mida toodeti aastatel 1953–1956 vaid 90 eksemplari, nägid, manitsesid nad teda, et sellest autost ei tule midagi head. 30. septembrill istus Dean pärast filmi "Hiiglane" lõppu oma hõbedasse autosse, mida ta hellitavalt Little Bastardiks ehk Väikseks Värdiks kutsus.

Kiirete autode fännina tuntud näitleja valmistus sõitma kiirendusvõistlusele Salinassse, mis pidi toimuma 1. oktoobril. Kaks tundi enne saatuslikku õnnetust said Dean ja autos istunud mehaanik Rolf Wütherich 105 km/h kihu­tamise eest trahvi. Siis sööstis Porsc­he poole vastassuunast Ford. "See kutt peab meid nägema," olid Deani viimased sõnad mehaanikule.

Dean suri enne, kui ta haiglasse jõuti viia. Vaid paar kuud enne surma oli Dean osalenud maanteeohutust propageerivas sotsiaalreklaamis. "Vanasti riskisin kiirteel kõvasti, nüüd aga olen sõites eriti ettevaatlik," kuulutas näitleja klipis.

Ehkki James Deani surmaautost jäi järele vaid vrakk, osutus sama sõiduk saatuslikuks veel mitmele inimesele. Peagi pärast avariid esitleti autot avalikkusele. Seejärel ostis Deani surmasõiduki 2500 dollari eest autodisainer George Barris. Kui autot Barrise garaaži toimetati, libises see ning kukkus ühe mehaaniku jalgade peale. Mees murdis mõlemad jalaluud. On ka jutte selle kohta, et garaaž, kuhu auto viide, süttis, ja ainsana jäi puutumata Deani auto.[1]

Õnnetusauto mootori ostis arst Troy McHenry, kes paigaldas selle oma Spyderile. Pärast mootorivahetust sõitis McHenry end 1956. aasta oktoobris autoga surnuks. Autojuht, kellele Barris Deani auto kaks tagarehvi müüs, leidis samuti õnnetu otsa, kui uuele autole paigaldatud rehvid ühel rallil ühekorraga lõhkesid.[1]

Soovides, et Porschest midagi head sünniks, laenutas Barris vraki California kiirteepatrullile. Deani surmaautot näidati maanteeohutuskampaania käigus USA eri paigus, kuid pärast Floridas eksponeerimist see kadus. 2005. aastal pakkus Hollywoodi staaride sõiduvahenditele spetsialiseerunud muuseum miljon dollarit sellele, kes Deani Porsche muuseumile müüks. Selleks ajaks oli Illinoisis tegutsev Volo Auto Museum jõudnud jälile vaid kaassõitjapoolsele uksele. Kuid Väike Värd on tänini teadmata kadunud.

FilmograafiaEdit

Aasta Pealkiri Eestikeelne pealkiri
1951 "Fixed Bayonets"
1952 "Sailor Beware"
1952 "Has Anybody Seen My Gal?"
1953 "Trouble Along the Way"
1955 "East of Eden" "Hommiku pool Eedenit"
1955 "Rebel Without a Cause" "Põhjuseta mässaja"
1956 "Giant" "Hiiglane"

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 Doncaster, Lucy; Farrington, Karen; Holland; Andrew (2007). Seletamatud lood, lk 16–18, Ersen. ISBN 978-9949-12-579-1. 
Artikkel põhineb 14. juunil 2012 Õhtulehes ilmunud artiklil "James Deani hõbedane surmaauto oli neetud?"