Ian Flemingi kujutelm James Bondist
James Bond on väljamõeldud Suurbritannia välisluureteenistuse SIS (Secret Intelligence Service) agent.
Autor[]
Pikemalt artiklis Ian Fleming
James Bondi tegelaskuju looja on briti kirjanik Ian Fleming. Kõrgklassi perest pärit Flemingi elu oli kirev, andes põnevuslugude kirjutamiseks piisavalt ainest, nt Teise maailmasõja ajal töötas ta Briti mereväe looreosakonna ülema käsundusohvitserina. 1933. aastal külastas Fleming korrespondendina Moskvat, et kajastada kohtuprotsessi kuue spionaažis süüdistatud Briti elektriinseneri üle.
Aastal 1941–1942 pandi Briti salateenistuse mereluures töötav Fleming juhtima operatsiooni Goldeneye (Kuldsilm), et koguda infot Gibraltaril fašistliku valitsuse sõjaplaanide kohta. Kuigi pealkirja "Kuldsilm" kannab ka 1995. aastal valminud film, on see esimene Bondi linateos, mille süžee autoriks ei ole Fleming.
Fleming kirjutas 14 James Bondi raamatut – 12 romaani ja kaks novelli –, ja neid müüdi üle saja miljoni eksemplari. Viimased kaks teost – "Mees kuldse relvaga" ja "Kaheksajalg" – avaldati postuumselt. Fleming kirjutas kõik teosed oma "Kuldsilma" nimelises majas Jamaical. Esimene Bondi romaan "Casino Royale" valmis Flemingil vaid ühe kuuga. Pärast käiskirja valmimist, andis Fleming selle oma sõbrale William Plomerile (1903–1973) lugeda. Plomerile meeldis see ja ta andise selle kirjastada Jonathan Cape'il, kellele lugu nii palju ei meeldinud. Cape avaldas teose lõpuks 1953 Flemingi vanema venna, reisikirjaniku, Peteri soovitusel. Kõik aastatel 1953–1966 kirjutatud teosed, kirjutas Fleming iga aasta jaanuaris ja veebruaris. Mitmed romaanitegelaste nimed on pärit Flemingi tuttavatelt, nt Scaramanga-nimeline poiss õppis koos temaga Etoni kolledžis. Fleming elas üsna ebatervislikult, armastas palju juua ja suitsetada. Fleming suri poja Caspari 12. sünnipäeval, vaid kuu aega enne kolmanda Bondi filmi "Kuldsõrm" esilinastust aastal 1964.
Pärast Flemingi surma on Bondi sarja jätkanud mitmed kirjanikud. Esimene, inglise kirjaniku Kingsley Amisi (1922–1995) teos "Kolonel Päike" ilmus juba aastal 1968. Bondi teemalisi teoseid on kirjutanud veel John Gardner (1926–2007), Raymond Benson (s. 1955), Jeffery Deaver (s. 1950) ja Sebastian Faulks (s. 1953). Aastal 2013 ilmus William Boydi (s. 1952) sulest "Solo", mille tegevus toimub 1969. aastal. Noore Bondi elust on kirjutanud Charlie Higson (s. 1958).
James Bond[]
James Bond sai nime ühe USA ornitoloogi järgi, autori eesmärk oli valida võimalikult igav ja keskpärane nimi. James Bondi tegelaskuju sündis 1952. aastal romaaniga "Casino Royale". Fleming ei määranud Bondile sünniaastat, aga usutakse, et see võiks jääda ajavahemikku 1917–1924. Fleming ei maininud ka Bondi täpset sünnikohta, aga romaanides leiduvate viidete järgi on teada, et ta oli šoti-šveitsi juurtega. Tema isa Andrew oli briti suurfirma Vickers-Armstrongs esindaja, ema Monique Delacroix oli pärit Šveitsist Vaud' kantonist. Ta jäi orvuks 11-aastaselt, kui tema vanemad mägironimisel Prantsuse Alpides hukkusid. Flemingi sõnul oli James Bond segu kõigist salaagentidest, keda ta Teise maailmasõja ajal kohtas. Fleming andis James Bondile mitmeid enda omadusi, nagu armastuse golfi, hasartmängude, munapudru, kohvi, kallite jookide ja sigarettide vastu.
Flemingi romaanides joob Bond kokku 317 klaasitäit märjukest ehk haarab keskmiselt iga seitsme lehekülje tagant ühe joogi, spiooni armastatuim vägijook on viski. James Bond on suur suitsetaja, tõmmates päevas keskmiselt 60 sigaretti. Šikk salaagent on tõeline polüglott – räägib soravalt inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja vene keelt ning saab hakkama ka kreeka, hispaania, hiina ja jaapani keelega. Igavesti hilistes kolmekümnendates James Bond ei ole 50-aastase filmiajaloo jooksul sugugi vananenud.
Filmid[]
James Bondi saaga esimene film "Dr. No" maailmaesilinastus toimus 5. oktoobril 1962 Londonis. 23. Bondi filmi "Skyfal" esilinastus 26. oktoobril 2012 toimus samuti Londonis, kutsutud oli ka prints Charles koos abikaasa Camillaga.
Kuigi James Bondi filmid on ülimenukad kogu maailmas, on need võitnud ainult kaks Oscarit. Keskmiselt kestab üks film 125 minutit. Pikim on "Spectre" (148 minutit), lühim "Veidi lohutust" (106 minutit). Kui esimese Bondi filmi eelarve 1962 oli vaid ligi miljon dollarit, siis 2008. aasta linateose oma küündis juba 200 miljonini.
22 filmi jooksul on James Bondi tapnud 198 vaenlast ja teda ennast on tulistatud 4662 korda. James Bondi võttemeeskond on filminud paljudes eksootilistes paikades, sh Jamaical, Indias, Mehhikos, Hongkongis, Brasiilias, Tais. Üheks Bondi firmamärgiks peetakse martiinikokteili. Filmis "Skyfall" rüüpab aga Bondi kehastav Daniel Craig Heinekeni õlut, sest õllefirma sõlmis filmiga kalli tehingu. Üks õlu ühes stseenis läks õlletootjale maksma 45 miljonit dollarit ja suure meediakära.
Hinnanguliselt kuni kolm miljardit inimest on näinud oma elu jooksul vähemalt ühte Bondi filmi. 50 aasta jooksul on filmid teeninud kasumit üle viie miljardi dollari.
| Pealkiri | Aasta | Näitleja | Lavastaja |
|---|---|---|---|
| "Dr. No" | 1962 | Sean Connery | Terence Young |
| "Armastusega Venemaalt" | 1963 | ||
| "Kuldsõrm" | 1964 | Guy Hamilton | |
| "Keravälk" | 1965 | Terence Young | |
| "Elad vaid kaks korda" | 1967 | Lewis Gilbert | |
| "Tema Majesteedi salateenistuses" | 1969 | George Lazenby | Peter R. Hunt |
| "Teemandid on igavesed" | 1971 | Sean Connery | Guy Hamilton |
| "Ela ja lase teistel surra" | 1973 | Roger Moore | |
| "Mees kuldse relvaga" | 1974 | ||
| "Spioon, kes mind armastas" | 1977 | Lewis Gilbert | |
| "Kuurakett" | 1979 | ||
| "007: Eriti salajane" | 1981 | John Glen | |
| "007 ja Kaheksajalg" | 1983 | ||
| "007 surma palge ees" | 1985 | ||
| "007 ohutsoonis" | 1987 | Timothy Dalton | |
| "007 ja luba tappa" | 1989 | ||
| "007 ja Kuldsilm" | 1995 | Pierce Brosnan | Martin Campbell |
| "007 ja igavene homne" | 1997 | Roger Spottiswoode | |
| "007 ja liiga kitsas maailm" | 1999 | Michael Apted | |
| "007 ja surra veel üks päev" | 2002 | Lee Tamahori | |
| "Casino Royale" | 2006 | Daniel Craig | Martin Campbell |
| "007: Veidi lohutust" | 2008 | Marc Forster | |
| "007 Skyfall" | 2012 | Sam Mendes | |
| "007 Spectre" | 2015 |
Näitlejad[]
James Bondi rollis Sean Connery
James Bondi on mänginud kuus näitlejat: Sean Connery, George Lazenby, Roger Moore, Timothy Dalton, Pierce Brosnan ja Daniel Craig. Esimest korda kehastas glamuurset spiooni varem piimamehe, müürsepa ja vetelpäästja ametit pidanud ning kulturismiga tegelenud Sean Connery, keda nimetati väheste näitlemiskogemuste tõttu lihtsalt teemandiks. Bondi autorile Flemingule ei olnud selline valik algul meeltmööda, sest ta ei pidanud tundmatut Connery piisavalt võimekaks.
Vanim James Bondi mänginud näitleja oli Roger Moore, kes kehastas 1985. aastal kuulsat spiooni 58-aastaselt. Noorim oli 30-aastane George Lazenby. Vanim Bondi tüdrukut mänginud näitlejanna oli Honor Blackman, kes kehastas filmis "Kuldsõrm" Pussy Galore'i 37-aastaselt. Roger Moore soovis vältida võrdlust eelmise Bondi-näitleja Sean Conneryga ega kasutanud seetõttu Connery kuulsat repliiki "Raputatud, mitte segatud" ja suitsetas sigarettide asemel sigart. Neid kuulus väidetavalt tuhandeid.
Bondi näitlejatest enim on tuntud fraasi "Bond, James Bond" lausunud Roger Moore, kes on seda seitsme filmi väitel kasutanud kümme korda. Kui Sean Conneryle maksti 1962. aastal esimese Bondi rolli eest 125 000 dollarit, siis suurima kasumi viis koju Pierce Brosnan 2002. aastal 16,5 miljonit. Kuna Roger Moore peab hoplofoobiat ehk hirmu tulirelvade ees, tuli tal Bondi filmides põnevusstseene korduvalt uuesti teha.
James Bondi kehastaja Pierce Brosnan oli 11 aastat abielus 1981. aastal Bondi tüdrukut kehastanud Cassandra Harrisega (1948–1991). Pragune James Bondi kehastaja Daniel Craig on sõlminud lepingu veel vähemalt ühe Bondi filmi tegemiseks.
Relvad ja sõidukid[]
Walther PPK on Bondi kõige kuulsam käsirelv
Esimeses viies Flemingi teoses oli Bond relvastatud Beretta 418-ga kuni Fleming sai kirja kolmekümneüheaastaselt Bondi entusiastist ja relvaeksperdilt Geoffrey Boothroydilt, kes kritiseeris Flemingi Bondi tulirelva valikut. Boothroyd soovitas, et Bondi Beretta vahetataks Walther PPK vastu. Bondi relva vahetus toimus romaanis "Dr. No". Bond kasutas ka mitut vintpüssi, sh Savage Model 99, ning revolvrit Colt Detective Special.
Aston Martin DB5 filmist "Kuldsõrm"
Esimestes Flemingi teostes oli Bondi käsutuses Amherst Villiersi kompressoriga Bentley 4½ Litre. Pärast seda kui üks tegelastest Hugo Drax "Kuuraketis" Bondi auto mahakandis, andis Fleming Bondile Mark II Continental Bentley, mida ta kasutas raamatusarja ülejäänud teostes. Bondi filmides on Bond sõitnud väga paljude autodega, sh Aston Martini V8 Vantage 1980. aastatel ning V12 Vanquish ja DBS 2000. aastatel, kuid samuti ka Lotus Esprit, BMW Z3, BMW E38 ja BMW Z8. Bondi kõige kuulsam auto on hõbehall Aston Martin DB5, mida esitati esmakordselt "Kuldsõrmes", hiljem filmides "Keravälk", "Kuldsilm", "Igavene homne", "Casino Royale" ja "Skyfall".
Varia[]
Kombinatsiooni 007 kasutas 16. sajandil Inglise salaagent ja teadlane John Dee, kui kirjutas kuninganna Elizabeth I-le, märkimaks seda, et sõnum oli mõeldud vaid kuninganna silmadele.
Ameerika Filmiinstituudi koostatud sajandi parimate filmirepliikite nimekirjas on 22. kohal lause "Bond, James Bond" ja 90. kohal "Üks martiini. Raputatud, mitte segatud".
1961. aastal kasvas järsult James Bondi romaanide müügiarv, kui toonane USA president John F. Kennedy nimetas üheks oma lemmikraamatuks Flemingi teoast "Armastusega Venemaalt".
Briti välisluure heaks töötanud KGB polkovniku Oleg Gordijevski sõnul oli NSV Liidu kompartei keskkomitee James Bondi filmidest eriti huvitatud.
James Bond on oluline turismiedendaja. Londonis pakutakse Bondi ekskursioone, mille hinnad küündivad nt VIP-tuuri puhul 360 euroni.
2011. aastal nimetati Jamaica lennujaam James Bondi looja auks ümber Ian Flemingu rahvusvaheliseks lennujaamaks.
Laulja Elvis Presley oli James Bondi suur fänn ja viimane film, mida Presley enne surma kinos nägi, oli filmisaaga 10. linateos "Spioon, kes mind armastas".
Esimese James Bondi teemamuusika autor oli helilooja Monty Norman. Hiljem on kasutatud nt Paul McCartney, Duran Durani, Bono ja Sheryl Crow' loomingut.
James Bondi kohta on kirjutatud ka mitu koomiksit. 1957. aastal pöördus ajaleht Daily Express Flemingi poole kohandada Flemingi lood koomiksiks ja pakkus Flemingile iga romaani eest 1500 naela.
- Artiklis on kasutatud 2012. aasta 6. oktoobril ilmunud Postimehe nädalalõpulisa Arteri artiklit "Eatu spiooni juubel".