Raamaturott Viki
Register
Advertisement

Jamaica on saareriik Kariibi meres. See hõlmab Suurte Antillide suuruselt kolmanda ja Lääne-India viienda saare Jamaica. Jamaica asub Kuubast 145 km lõunas ja Hispaniolast 200 km läänes.

Jamaica deviis on "Üks rahvas paljude seas" ("Out of Many, One People").

Etümoloogia[]

Jamaica aravakikeelne nimi on Xaymaca, mis tähendab 'puidu- ja veemaa'.

Ajalugu[]

4000 ja 1000 eKr aasta vahel asusid saarele elama Lõuna-Ameerikalt saabunud aravakid ja tainod. Jamaica avastas eurooplaste jaoks 1494 Christoph Kolumbus. Saarel oli sel ajal 200 küla, mida juhtisid külapealikud (caciques). Algul sai sellest Hispaania asumaa. 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast.

1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.

Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958 sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962 ja saavutas iseseisvuse. Majanduse allakäik 1970. a-tel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt Jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile.

Geograafia[]

Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]

Kliima[]

Taimestik[]

Loomastik[]

Kaitsealad[]

Riik[]

Jamaicas kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh, kelle võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll.

Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks – Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.

Haldusjaotus[]

Jamaica jaguneb kolmeks ajalooliseks maakonnaks ja 14 vallaks.

Rahvastik[]

Demograafilised näitajad[]

Suurimad linnad[]

Koht Linn Vald Elanikke (2011)
1. Kingston Kingston 584 627
2. Portmore Saint Catherine 182 153
3. Spanish Town Saint Catherine 147 152
4. Montego Bay Saint James 110 115
5. May Pen Clarendon 61 548

Majandus[]

Valuuta[]

Rahaühik on Jamaica dollar (JMD).

Kultuur[]

Muusika[]

Tuntum Jamaicast pärit laulja on Bob Marley.

Sport[]

Jamaicast on pärit paljud maailma parimad sprinterid: Usain Bolt, Asafa Powell, Shelly-Ann Fraser-Pryce, Veronica Campbell-Brown, Merlene Ottey ja Donald Quarrie.

Sümboolika[]

  • Rahvuslind on koolibrilane Trochilus polytmus.
  • Rahvuslill on harilik guajakipuu.
  • Rahvuspuuvili on akiploom.
  • Rahvuspuu on kassinaeriline Talipariti elatum.

Lipp[]

Flag of Jamaica

Võeti kasutusele 6. augustil 1962. Kollane diagonaalrist jagab lipu kaheks roheliseks ja kaheks mustaks väljaks. Must värv sümboliseerib jamaikalaste tugevust ja loovust, kollane päikest ja loodusvarasid, roheline tulevikulootust ja põllundusest saadavat jõukust.

Vapp[]

Coat of arms of Jamaica

Võeti kasutusele 1962. Vapp pärineb 1661. aastast Jamaica koloonia vapilt. Püha Jüri ristil kujutatud ananasse kasvatati Jamaical enne Kolumbuse saabumist. Kiivri kohal on kujutatud Jamaica suurim pärismaine maismaaloom teravkoon-krokodill. Külgedel olevad aravakid on Jamaica põlisasukad.

Hümn[]

Riigihümn on "Jamaica, Land We Love". Sõnad Hugh Sherlock, viis Robert Lightbourne. Riigihümnina 1962. a-st. Kuninglik hümn on "God Save the Queen".

Advertisement