Jakob Christmanni märkus teose "De revolutionibus orbium coelestium" käsikirjas (1603)
Jakob Christmann (november 1554 Johannisberg (Rheingau), Geisenheim – 16 VI 1613 Heidelberg) oli saksa orientalist, kes uuris ka astronoomia probleeme.
Christmann oli juudi päritolu. 1578 pöörati ta ristiusku. Ta õppis Heidelbergi ülikoolis orientalistikat. Ta järgnes humanistile Thomas Erastusele Baselisse ning jätkas õpinguid Wrocławis, Viinis ja Prahas.
1578. aastal asutas pfaltskrahv Johann Kasimir Neustadt an der Haardtis reformitud Casimirianumi. Christmann liitus Casimirianumi teaduskonnaga 1582 ja pühendas araabia keele grammatika "Alphabetum arabicum" oma kolleegidele.
1584. aastast töötas Christmann Collegium Sapientiaes Heidelbergi ülikooli juures. 1585. aastal sai ta Heidelbergi ülikooli heebrea keele professoriks. Ta koostas Guillaume Posteli käiskirjade kataloogi. 1590. aastal avaldas ta araabia astronoomi Al-Farghani ladinakeelsed tõlked. 1609. aastal määrati ta Pfalzi kuurvürsti Friedrich IV soovitusel Euroopa teiseks araabia keele professoriks.
1603. aastal jõudis tema kätte Mikołaj Koperniki "De revolutionibus orbium coelestium" käsikiri, kuhu ta tegi märkuse. 1953. aastast on käiskiri Jagelloonide ülikooli raamatukogus.
Teosed[]
- "Alphabetum Arabicum cum isagoge Arabice legendi ac scribendi", Neustadt 1582
- "Muhammedis Alfraganii Arabis chronologia et astronomiae elementa", Frankfurt 1590