Itaalia

Itaalia on unitaarriik Lõuna-Euroopas. Piirneb põhjas Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Lõunas hõlmab tervikuna Apenniini poolsaare ning kaks suurt Vahemeres asuvat saart: Sitsiilia ja Sardiinia. Itaaliale kuulub ranniku lähedal ka mitmeid teisi väiksemaid saari, sh Pantelleria ja Lampedusa. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan.

Etümoloogia

Nime "Itaalia" päritolu ei ole selge. Üldlevinuma seletuse järgi tuleneb Italia nimetus oski keelsest sõnast Víteliú, mis tähendab 'noore karja maa'. Pull oli Lõuna-Itaalia hõimude sümbol ja tihti oli teda kujutatud puskimas Rooma hundiga. Kreeka ajaloolane Dionysios Halikarnassosest (60 eKr–7 eKr) on arvanud, et sõna "Itaalia" tuleneb Oenotrians'e hõimu legendaarse kuninga Italo nimest.

Riik

Haldusjaotus

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).

Rahvastik

Usundid

92% rahvastikust on katoliiklased, 2% moslemid, alla 1% muud. Mitteusklikke on 6%.

Suurimad linnad

Koht	Linn	Maakond	Provints	Elanikke (2011)
1	Rooma	Lazio	Rooma	2 617 175
2	Milano	Lombardia	Milano	1 242 123
3	Napoli	Campania	Napoli	962 003
4	Torino	Piemonte	Torino	872 367
5	Palermo	Sitsiilia	Palermo	657 561
6	Genova	Liguuria	Genova	586 180
7	Bologna	Emilia-Romagna	Bologna	371 337
8	Firenze	Toscana	Firenze	358 079
9	Bari	Apuulia	Bari	315 933
10	Catania	Sitsiilia	Catania	293 902

Majandus

Valuuta

Käibel on Euroopa Liidu ühisraha euro.

Kultuur

Toidukultuur

Itaalia toidukultuuri on mõjutanud etruskide, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Bütsantsi ja juudi kultuur. Märkimisväärsed muutused toimusid Uue Maailma avastamisega, millega toodi sisse tänapäeval Itaalia köögi kesksed toidud: kartul, tomat, paprika ja mais. Itaalia toit on piirkonniti väga erinev, see on maailma üks populaarsemaid.

Sport

Populaarseim spordiala on jalgpall. Itaalia jalgpallikoondis on neljakordne maailmameister (1934, 1938, 1982 ja 2006). Itaalia klubid on võitnud 27 Euroopa suurtiitlit, millega on Itaalia Euroopas kõige edukam. Teised populaarsed spordialad on võrkpall, korvpall.

Ajalooliselt on Itaalia olümpiamängudel olnud väga edukas. Itaalia sportlased on võitnud suveolümpiamängudel üle 520 ja taliolümpiamängudel üle 100 medali. Itaalias on peetud kaks taliolümpiamänge (1956 ja 2006) ning ühed suveolümpiamängud (1960).

Sümboolika

Lipp

Võeti kasutusele 1. jaanuaril 1749, praegusel kujul 19. juunil 1946, ametlikult kinnitatud 1. jaanuaril 1948. Itaalia lipp on vertikaalsete väljadega rohe-valge-punane trikoloor. Selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp. Punase ja valge värvi valis Tsispadaani vabariik (praegu Milano lipu värvid), roheline oli Milano linnavalvurite vormiriietuse värv. Üldlevinum lipuvärvide tõlgendus on järgmine: roheline sümboliseerib riigi tasandikke, valge lumegakaetud Alpe, punane Itaalia ühinemisel valatud verd. Religioosne tõlgendusena sümboliseerib roheline lootust, valge usku ja punane ligimesearmastust; viited kolmele teoloogilisele voorusele.

Vapp

Vapp, täpsemalt embleem, võeti kasutusele 5. mail 1948. Vapi keskmes on punasega ääristatud valge viisnurk (Itaalia täht), taustaks hammasratas, vasakul pool ääristab vappi oliivioks, paremal tammeoks. Oksad on all köidetud punase lindiga, millel on valgete tähtedega kiri "REPVBBLICA ITALIANA" (Itaalia Vabariik). Valge täht sümboliseerib Itaalia ühtsust. Hammasratas viitab Itaalia konstitutsiooni artiklile, mis ütleb, et "Itaalia on tööl põhinev demokraatlik riik". Oliivioks sümboliseerib rahu ja esindab Lõuna-Itaaliat, tammeoks sümboliseerib tugevust ning väärikust ja esindab Põhja-Itaaliat.

Hümn

Rahvushümn on "Fratelli d'Italia". Sõnad Goffredo Mameli (1847), viis Michele Novaro (1847). Vastu võetud de facto 12. oktoobril 1946, de jure 23. novembril 2012.