FANDOM


Itaalia on unitaarriik Lõuna-Euroopas. Piirneb põhjas Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Lõunas hõlmab tervikuna Apenniini poolsaare ning kaks suurt Vahemeres asuvat saart: Sitsiilia ja Sardiinia. Itaaliale kuulub ranniku lähedal ka mitmeid teisi väiksemaid saari, sh Pantelleria ja Lampedusa. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan.

Etümoloogia Edit

Nime "Itaalia" päritolu ei ole selge. Üldlevinuma seletuse järgi tuleneb Italia nimetus oski keelsest sõnast Víteliú, mis tähendab 'noore karja maa'. Pull oli Lõuna-Itaalia hõimude sümbol ja tihti oli teda kujutatud puskimas Rooma hundiga. Kreeka ajaloolane Dionysios Halikarnassosest (60 eKr–7 eKr) on arvanud, et sõna "Itaalia" tuleneb Oenotrians'e hõimu legendaarse kuninga Italo nimest.

Ajalugu Edit

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Usundid Edit

92% rahvastikust on katoliiklased, 2% moslemid, alla 1% muud. Mitteusklasi on 6%.

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Maakond Provints Elanikke (2011)
1 Rooma Lazio Rooma 2 617 175
2 Milano Lombardia Milano 1 242 123
3 Napoli Campania Napoli 962 003
4 Torino Piemonte Torino 872 367
5 Palermo Sitsiilia Palermo 657 561
6 Genova Liguuria Genova 586 180
7 Bologna Emilia-Romagna Bologna 371 337
8 Firenze Toscana Firenze 358 079
9 Bari Apuulia Bari 315 933
10 Catania Sitsiilia Catania 293 902

Majandus Edit

Valuuta Edit

Käibel on Euroopa Liidu ühisraha euro.

Kultuur Edit

Toidukultuur Edit

Itaalia toidukultuuri on mõjutanud etruskide, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Bütsantsi ja juudi kultuur. Märkimisväärsed muutused toimusid Uue Maailma avastamisega, millega toodi sisse tänapäeval Itaalia köögi kesksed toidud: kartul, tomat, paprika ja mais. Itaalia toit on piirkonniti väga erinev, see on maailma üks populaarsemaid.

Sport Edit

Populaarseim spordiala on jalgpall. Itaalia jalgpallikoondis on neljakordne maailmameister (1934, 1938, 1982 ja 2006). Itaalia klubid on võitnud 27 Euroopa suurtiitlit, millega on Itaalia Euroopas kõige edukam. Teised populaarsed spordialad on võrkpall, korvpall.

Ajalooliselt on Itaalia olümpiamängudel olnud väga edukas. Itaalia sportlased on võitnud suveolümpiamängudel üle 520 ja taliolümpiamängudel üle 100 medali. Itaalias on peetud kaks taliolümpiamänge (1956 ja 2006) ning ühed suveolümpiamängud (1960).

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Italy

Võeti kasutusele 1 I 1749, praegusel kujul 19 VI 1946, ametlikult kinnitatud 1 I 1948. Itaalia lipp on vertikaalsete väljadega rohe-valge-punane trikoloor. Selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp. Punase ja valge värvi valis Tsispadaani vabariik (praegu Milano lipu värvid), roheline oli Milano linnavalvurite vormiriietuse värv. Üldlevinum lipuvärvide tõlgendus on järgmine: roheline sümboliseerib riigi tasandikke, valge lumegakaetud Alpe, punane Itaalia ühinemisel valatud verd. Religioosne tõlgendusena sümboliseerib roheline lootust, valge usku ja punane ligimesearmastust; viited kolmele teoloogilisele voorusele.

Vapp Edit

Emblem of Italy

Vapp, täpsemalt embleem, võeti kasutusele 5 V 1948. Vapi keskmes on punasega ääristatud valge viisnurk (Itaalia täht), taustaks hammasratas, vasakul pool ääristab vappi oliivioks, paremal tammeoks. Oksad on all köidetud punase lindiga, millel on valgete tähtedega kiri "REPVBBLICA ITALIANA" (Itaalia Vabariik). Valge täht sümboliseerib Itaalia ühtsust. Hammasratas viitab Itaalia konstitutsiooni artiklile, mis ütleb, et "Itaalia on tööl põhinev demokraatlik riik". Oliivioks sümboliseerib rahu ja esindab Lõuna-Itaaliat, tammeoks sümboliseerib tugevust ning väärikust ja esindab Põhja-Itaaliat.

Hümn Edit

Rahvushümn on "Fratelli d'Italia". Sõnad Goffredo Mameli (1847), viis Michele Novaro (1847). Vastu võetud de facto 12 X 1946, de jure 23 XI 2012.