Medalid | |||
---|---|---|---|
![]() Irena Szewińska (2012) | |||
![]() | |||
Kergejõustik | |||
![]() | |||
![]() |
Tōkyō 1964 | 4×100 m teatejooks | |
![]() |
México 1968 | 200 m | |
![]() |
Montréal 1976 | 400 m | |
![]() |
Tōkyō 1964 | 200 m | |
![]() |
Tōkyō 1964 | kaugushüpe | |
![]() |
México 1968 | 100 m | |
![]() |
München 1972 | 200 m |

Irena Szewińska 1968. aastal Hollandis Udenis toimunud võistlusel
Irena Szewińska (neiupõlvenimega Kirszenstein; 24. mai 1946 Leningrad – 29. juuni 2018 Varssavi) oli Poola kergejõustiklane, sprinter ja kaugushüppaja. Ta oli üks silmapaistvamaid kergejõustiklasi ligi kaks aastakümmet mitmel alal. Ta on ainus kergejõustiklane ajaloos, kelle nimel on olnud maailmarekordi nii 100, 200 kui ka 400 meetri jooksus.[1]
Ta sündis 1945. aastal Leningradis juudi perekonnas, kuid juba aasta hiljem kolis ta perekonnaga Poola. Tema isa oli pärit Varssavist ja ema Kiievist.
Aastatel 1964–1980 osales Szewińska viitel suveolümpiamängudel, võite seitse medalit, neist kolm kuldsed. Lisaks püstitas ta kuus maailmarekordit, võitis kümme medalit Euroopa meistrivõistlustelt, tuli 26 korral Poola meistriks ja püstitas kokku 38 Poola rekordit.
Oma esimestel olümpiamängudel 1964. aastal Tōkyōs võitis ta kolm medalit: hõbemedal 200 meetri jooksus (23,1) ja kaugushüppes (6.60) ning kuldmedal 4×100 m teatejooksus, kus küll püstitati maailmarekord 43,6, mis aga 1969. aastal tühistati, sest Poola võistkonda kuulunud Ewa Kłobukowska ei suutnud läbida sootesti.
1965. aastal võitis ta üliõpilaste mängudel Budapestis kuldmedali nii 100 kui 200 meetris ning hõbemedali 4×100 m teatejooksus.
1966. aastal Budapestis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali 200 meetris, kaugushüppes ja 4×100 m teatejooksus ning hõbeda 100 meetri sprindis, kaotades Kłobukowskale.
1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos võitis ta 100 meetris pronksmedali 11,1-ga. 200 meetris võitis ta kuldmedali maailmarekordiga 22,5. Kaugushüppes jäi ta lõppvõistlustelt sootuks välja ja 4×100 m teatejooksu eeljooksus ebaõnnestus viimane teatevahetus, mille tõttu lõpetas Poola naiskond viimasena.
Aasta pärast oma esimese poja sündi õnnestus tal 1971. aastal Euroopa meistrivõistlustel Helsingis võita pronksmedal.
1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis võitis ta 200 meetris 22,74-ga pronksmedali. 100 meetris jäi laeks poolfinaal.
13. juunil 1974 püstitas ta Potsdamis 200 meetris uue maailmarekordi, joostes 22,21. 22. juunil jooksis ta Varssavis esimesena naisena 400 meetrit kiiremini 50 sekundist (49,9). Sama aasta septembris toimunud Euroopa meistrivõistlustel Roomas võitis ta kulla 100 (11,31) ja 200 meetris (22,51), püstitades mõlemal korral Euroopa meistrivõistluste rekordi. Lisaks tuli 4×100 m teatejooksusust pronksmedal.
Szewińska viimaseks olümpiamedaliks jäi Montréalis toimunud 1976. aasta suveolümpiamängudelt 400 meetri saadud kuldmedal. Juba poolfinaalis jooksis ta uue olümpiarekordi (50,48). Finaalis tuli olümpiavõitjaks väga suure ülekaaluga, parandades seejuures enda kuulunud, kuu aega varem Poolas toimunud võistlusel joostud maailmarekordit ligi poole sekundiga (49,28). Hõbemedali võitnud sakslannat Christina Lathani võitis ta enam kui sekundiga.
Edukaks osutas ka 1977. aasta hooaeg, kui ta tuli maailmakarikavõitjaks nii 200 kui ka 400 meetris.
1978. aastal võitis ta oma viimasteks jäänud Euroopa meistrivõistlustelt pronksmedali 400 meetris (50,40) ja 4×400 m teatejooksus.
Szewińska viimasteks olümpiamängudeks jäid 1980. aasta Moskva mängud. Ta osales ainult 400 meetris, kus tema laeks jäi poolfinaal (53,13).
1970. aastal lõpetas Szewińska majandusteaduste alal Varssavi Ülikooli.
1988. aastal sai ta Rahvusvaheline Olümpiakomitee liikmeks. Lisaks oli ta Poola Kergejõustikuliidu juht.
Szewińska abiellus 1967. aastal oma treeneri Janusz Szewińskiga, kes võistles riiklikul tasandil tõkkejooksjana ja tegutses hiljem spordifotograafiaga. Neil oli kaks poega, Andrzej (sündinud 1970), kes kuulus Poola võrkpallikoondisse ja on hiljem olnud Poola Senati liige, Jaroslaw (sündinud 1981).
Szewińska suri 2018. aasta 29. juunil 72-aastasena Varssavis vähki.[2]
Viited[]
- ↑ "Suri ainulaadse saavutuseni jõudnud Poola kergejõustikutäht". sport.err.ee. 30.6.2018. Vaadatud 30.6.2018
- ↑ "Kümme maailmarekordit püstitanud olümpialegend suri vähki". Postimees Sport. 30.6.2018. Vaadatud 30.6.2018