| State of Iowa | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Our liberties we prize and our rights we will maintain | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Des Moines | ||||
| Rahvaarv | 3 155 070 (2019)[1] | ||||
| Pindala | 145 746 km² | ||||
| Lühendid | IA | ||||
Iowa on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. Läänes on piir Mississippi jõega ning idas Missouri ja Big Sioux' jõega; Iowa on ainus USA osariik, mille lääne- ja idapiiri moodustavad täielikult jõed. Iowa piirneb idas Wisconsini ja Illinoisiga, lõunas Missouri osariigiga, läänes Nebraska ja Lõuna-Dakotaga ning põhjas Minnesotaga. Iowa on pindalalt 26. ja elanike arvult 30. osariik.
Iowa nimi tuleneb Põhja-Ameerika indiaanihõimu Ioway nimest.
Geograafia[]
Iowa topograafiline kaart
Iowa pindala on 145 746 km², millest maismaa moodustab 144 669 km². Iowa piirneb põhjas Minnesota, läänes Nebraska ja Lõuna-Dakota, lõunas Missouri ning idas Illinoisi ja Wisconsini osariigiga.
Idas kulgeb piir mööda Mississippi jõge, mis moodustab piiri Iowa ja Illinoisi vahel. Läänes kulgeb piir mööda Missouri ja Big Sioux' jõega. Põhjapiir kulgeb mööda laiuskraadi 43°30′ ja lõunapiir mööda laiuskraadi 40°35′. Osa piirist Missouri osariigiga moodustab ka Des Moines'i jõgi. Iowa ja Missouri osariik olid eri meelt osariikidevahelise piiri osas. Iowa-Missouri piir määrati 1849. aastal pärast piiritülina tuntud Honey sõda.
Suurem osa Iowast on tasandikuline. Peaaegu kõik märgalad ja preeriad on põllustatud. Mets kasvab jõekallastel ja kõrgustikel ning metsad katavad osariigi alast 7%. Kõrgeim koht on Minnesota piiri lähedal asuv Hawkeye Point (510 m).
Kliima[]
Iowas valitseb niiske mandriline kliima. Kevadel ja suvel esineb sageli äikesetorme ja tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Iowas on 48 °C, mis mõõdeti 20. juulil 1934 Keokukis. Madalaim temperatuur mõõdeti Elkaderis 3. veebruaril 1996, mil oli −47 °C külma.
Ajalugu[]
Esimeste eurooplastena jõudsid piirkonda 1673. aasta Jacques Marquette ja Louis Jolliet, kes külastasid Mississippi jõe Iowa kaldaäärsel mitmeid indiaanlaste külasid. 1803. aasta Louisiana ostuga läks Iowa Ameerika Ühendriikidele.
Iowa sai 28. detsembril 1846 USA 29. osariigiks.
23. septembril 1959 külastas Nikita Hruštšov, kelle tahtel oli Nõukogude Liidus alustatud suurt maisikasvatus, Iowas Guthrie maakonnas asuvat maisifarmi, mis jättis talle suurepärase mulje.[2]
Haldus ja poliitika[]
Osariigi kapitoolium Des Moines'is
Osariigi valitsuskorraldus on põhijoontes paika pandud Iowa konstitutsiooniga, mis võeti vastu 1857. aastal.
Iowa seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 100 liikmelisest alamkojast ja 50 liikmelisest senatist. Iowa osariigi täidesaatvat võimu juhib kuberner. 2017. aastast on osariigi kuberner Kim Reynolds.
Iowa jaguneb 99 maakonnaks.
Iowa on esimene osariik, mis võõrustab presidendivalimiste eelvalimisi. Iowat esindab USA Esindajatekojas neli esindajat ja Senatis kaks senaatorit.
Rahvastik[]
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1940 | 2 538 268 | +2,7% |
| 1950 | 2 621 073 | +3,3% |
| 1960 | 2 757 537 | +5,2% |
| 1970 | 2 824 376 | +2,4% |
| 1980 | 2 913 808 | +3,2% |
| 1990 | 2 776 755 | –4,7% |
| 2000 | 2 926 324 | +5,4% |
| 2010 | 3 046 355 | +4,1% |
Rahvaarv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 3 155 070. Keskmine asustustihedus on 21,8 in/km².
2016. aasta seisuga moodustavad rahvastikust 91,4% valged, 3,7% mustanahalised, 2,5% aasialased ja 0,4% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 5,8%.[1]
77% elanikest on kristlased (60% kogu elanikkonnast on protestandid ja 18% katoliiklased).[3]
Paljud tööealised inimesed kolivad maapiirkondadest linnadesse (rural flight).
2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 54 570 dollarit ja elaniku kohta 28 872 dollarit.[1] 2021. aasta veebruari seisuga on töötuse määr 3,6%.[4][5] Alla vaesuspiiri elab 11,8% elanikkonnast.[1]
Suurimad linnad[]
Des Moines
Pikemalt artiklis Iowa linnad
| Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Des Moines | 214 237 | Polk, Warren |
| 2. | Cedar Rapids | 133 562 | Linn |
| 3. | Davenport | 101 590 | Scott |
| 4. | Sioux City | 82 651 | Woodbury, Plymouth |
| 5. | Iowa City | 75 130 | Johnson |
| 6. | West Des Moines | 67 899 | Polk, Dallas, Warren |
| 7. | Ankeny | 67 355 | Polk |
| 8. | Waterloo | 67 328 | Black Hawk |
| 9. | Ames | 66 258 | Story |
| 10. | Council Bluffs | 62 166 | Pottawattamie |
Majandus[]
Farm Iowas
Iowa on põllumajanduslik osariik. Põhiliselt kasvatatakse maisi, sojauba ja kaera. Peetakse sigu ja veiseid. Iowa on USA suurim maisikasvataja. Teised tööstusharud on toiduainete töötlemine ja masinatööstus. 2016. aastal oli Iowa riigis esikohal etanooli tootmise poolest.[6]
Suur osa osariigi elektrienergiast toodetakse kivisöest.
Transport[]
Suurimad maanteed on I-29, I-35, I-74, I-80 ja I-380.
Iowas on kokku 47 lennujaama.
Kultuur[]
Iowa Ülikool toetab tänapäevast kultuuri. Iowa Ülikoolis õpetas teiste seas maalimist Grant Wood. Iowas toimub arvukalt muusikafestivale. Igal suvel toimub Davenportis Bix Beiderbecke'i džässfestival. Tuntumad Iowast pärit muusikud on džässkornetimängija Bix Beiderbecke, Meredith Willson ja Glenn Miller. Iowast on pärit alternative metal'i ansamblid Slipknot ja Stone Sour.
Dubuque'is tegutseb sümfooniaorkester.
Spordis[]
Iowas ei tegutse ühtegi Põhja-Ameerika viies suurimas spordiliigas mängivat võistkonda. Jäähokiklubi Iowa Wild mängib NHL-ist tasemelt nõrgemas AHL-is. Korvpalliklubi Iowa Energy mängib NBA D-liigas.
Üle Mississippi jõe toimub igal aastal köievedamisvõistlus Iowa ja Illinoisi meeskondade vahel.
Sümboolika[]
Teetähis
Veeranddollariline
- Juhlause on "Our liberties we prize and our rights we will maintain".
- Tunnuslind on kuldsiisike.
- Tunnuslill on arkansase kibuvits.
- Tunnuspuu on tamm.
- Tunnusheintaim on kõrreline Pseudoroegneria spicata.
Lipp[]
Võeti kasutusele 1921. aastal. Lipu kujundas 1917. aastal Dixie Cornell Gebhardt. Iowa lipp on vertikaalne trikoloor punase, valge ja sinise väljaga, mis sümboliseerivad Iowa ajaloolist kuulumist Prantsusmaa kolooniasse Louisiana. Keskmine, valge laid on kaks korda laiem kui kaks ülejäänut. Valge laiu keskel on valgepea-merikotkas, kes hoiab linti kirjaga "Our liberties we prize and our rights we will maintain". Selle all on punaste, suurtetähtedega kiri IOWA.
Pitsat[]
Võeti kasutusele 1847. aastal. Pitsatil on kujutatud Ameerika Ühendriikide lipu ja relvaga sõdurit nisu põldude ja põllumajandus tehnika taustal. Kaugemal on Mississippi jõgi, millel sõidab aurulaev. Pitsati on sarnaselt lipule linti hoidev valgepea-merikotkas. Vapil välisküljel on kiri "The Great Seal of the State of Iowa".
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Iowa. census.gov. Vaadatud 20.01.2018
- ↑ ""Head ja palju!" - Maisikampaania Nõukogude Eestis". Eesti Loodus 2009/9
- ↑ Adults in Iowa – Religious composition of adults in Iowa. pewforum.org. Vaadatud 15.4.2021
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 15.4.2021
- ↑ "Local Area Unemployment Statistics - Iowa, Statewide". Bureau of Labor Statistics. Vaadatud 20.01.2018
- ↑ "Six states account for more than 70% of U.S. fuel ethanol production". eia.gov. 15.4.2021
Välislingid[]
| Ameerika Ühedriikide osariigid |
|---|
| Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |