Indoneesia on riik Kagu-Aasias. See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia asub 17 508 saarel. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Merepiir on Singapuri, Filipiinide, Austraalia ja Indiale kuuluvate Andamani saartega. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Nimetust Indu-nesians kasutati esmakordselt 1850 ja algselt kirjeldati selle liitsõnaga Malai saarestiku elanikke. Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Geoloogiline ehitus ja pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on Indoneesia elurikkus maailmas Brasiilia järel teisel kohal.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju endeeme – nt ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), u 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), 37% kahepaiksetest (kahepaikseid kokku 270 liiki) jne. Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 km pikkune rannajoon ja 5,5 mln hektari suurune rannikuala, kus on väga laialt levinud mangroove ja korallrahusid.

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Indoneesia on presidentaalne vabariik. Riigivõim on koondunud keskvalitsuse kätte.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Indoneesia jaguneb 34 provintsiks. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks (desa või kelurahan).

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Linn Provints Elanikke (2010)
1. Jakarta Jakarta 9 607 787
2. Surabaya Ida-Jaava 2 765 487
3. Bandung Lääne-Jaava 2 394 873
4. Bekasi Lääne-Jaava 2 334 871
5. Medan Põhja-Sumatra 2 097 610
6. Tangerang Banten 1 798 601
7. Depok Lääne-Jaava 1 738 570
8. Semarang Kesk-Jaava 1 520 481
9. Palembang Lõuna-Sumatra 1 440 678
10. Makasar Lõuna-Sulawesi 1 331 391

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Valuuta[muuda | muuda lähteteksti]

Rahaühik on Indoneesia ruupia (IDR).

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Sport on Indoneesias üldjuhul meestele orienteeritud, suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod. Populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Flag of Indonesia.png

Võeti ametlikult kasutusele 1950. Lipp on jagatud kaheks horisontaalseks laiuks, punaseks ja valgeks. Punane sümboliseerib keha, vaprust ja vabadust, valge hinge, õilsaid püüdlusi ja õiglust.

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.png

Võeti kasutusele 11 II 1950.

Hümn[muuda | muuda lähteteksti]

Riigihümn on "Indonesia Raya". Sõnad ja viis Wage Rudolf Supratman. Riigihümnina 1950. aastast.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.