Indoneesia on riik Kagu-Aasias. See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia asub 17 508 saarel. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Merepiir on Singapuri, Filipiinide, Austraalia ja Indiale kuuluvate Andamani saartega. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal.
Etümoloogia[]
Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Nimetust Indu-nesians kasutati esmakordselt 1850 ja algselt kirjeldati selle liitsõnaga Malai saarestiku elanikke. Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia.
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Elustik[]
Tänu suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on Indoneesia elurikkus maailmas Brasiilia järel teisel kohal.
Taimestik[]
Loomastik[]
Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju endeeme – nt ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), u 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), 37% kahepaiksetest (kahepaikseid kokku 270 liiki) jne. Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 km pikkune rannajoon ja 5,5 mln hektari suurune rannikuala, kus on väga laialt levinud mangroove ja korallrahusid.
Kaitsealad[]
Riik[]
Indoneesia on presidentaalne vabariik. Riigivõim on koondunud keskvalitsuse kätte.
Haldusjaotus[]
Indoneesia jaguneb 34 provintsiks. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks (desa või kelurahan).
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Provints | Elanikke (2010) |
|---|---|---|---|
| 1. | Jakarta | Jakarta | 9 607 787 |
| 2. | Surabaya | Ida-Jaava | 2 765 487 |
| 3. | Bandung | Lääne-Jaava | 2 394 873 |
| 4. | Bekasi | Lääne-Jaava | 2 334 871 |
| 5. | Medan | Põhja-Sumatra | 2 097 610 |
| 6. | Tangerang | Banten | 1 798 601 |
| 7. | Depok | Lääne-Jaava | 1 738 570 |
| 8. | Semarang | Kesk-Jaava | 1 520 481 |
| 9. | Palembang | Lõuna-Sumatra | 1 440 678 |
| 10. | Makasar | Lõuna-Sulawesi | 1 331 391 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Indoneesia ruupia (IDR).
Kultuur[]
Sport[]
Sport on Indoneesias üldjuhul meestele orienteeritud, suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod. Populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall.
Sümboolika[]
- Rahvusdeviis on Bhinneka Tunggal Ika.
- Rahvuslind on haugaslane Nisaetus bartelsi.
- Rahvuslill on valgeõieline jasmiin.
- Rahvuspuu on suur tiikpuu.
- Rahvusloom on komodo varaan.
Lipp[]
Võeti ametlikult kasutusele 1950. Lipp on jagatud kaheks horisontaalseks laiuks, punaseks ja valgeks. Punane sümboliseerib keha, vaprust ja vabadust, valge hinge, õilsaid püüdlusi ja õiglust.
Vapp[]
Võeti kasutusele 11 II 1950.
Hümn[]
Riigihümn on "Indonesia Raya". Sõnad ja viis Wage Rudolf Supratman. Riigihümnina 1950. aastast.