- Pennsylvania linna kohta vaata artiklit Indiana (Pennsylvania)
State of Indiana | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: The Crossroads of America | |||||
Pealinn | Indianapolis | ||||
Rahvaarv | 6 732 219 (2019)[1] | ||||
Pindala | 94 321 km² | ||||
Lühendid | IN, Ind. |
Indiana on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes Suure järvistu piirkonnas. See piirneb põhjas Michiganiga, lõunas Kentuckyga, läänes Illinoisiga ja idas Ohioga. Loodes on piir Michigani järvega.
Indiana on elanike arvult riigi 17. ja pindalalalt 38. osariik. Indiana sai 11. detsembril 1816 USA 19. osariigiks. Osariigi nimi tähendab "indiaanlaste maa".
Geograafia[]
Indiana pindala on 94 321 km². Suurim pikkus põhjast lõunasse on 400 kilomeetrit ja suurim laius idast läände on 233 kilomeetrit.
Indiana keskmine kõrgus merepinnast on 230 meetrit. Osariigi kõrgeim koht on Hoosier Hill (383 m).
Kliima[]
Indianas valitseb külmade talvede ning kuumade ja niiskete suvedega niiske mandriline kliima.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Indianas on 47 °C, mis mõõdeti 14. juulil 1936 Collegeville'is. Madalaim temperatuur mõõdeti New Whitelandis 19. veebruaril 1996, mil oli −38 °C külma.
Kaitsealad[]
Indiana ainus rahvuspark on Michigani järve rannikul asetsev Indiana Dunesi rahvuspark, mis on loodud 2019. aasta veebruaris.
Haldus[]

Osariigi kapitoolium Indianapolises
Indiana seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 50 liikmelisest Senatist ja 100 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja aastaseks ametiajaks. 2017. aastast on osariigi kuberner Eric Holcomb. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Indiana ülemkohtule.
Osariik jaguneb 92 maakonnaks.
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 3 427 796 | +5,8% |
1950 | 3 934 224 | +14,8% |
1960 | 4 662 498 | +18,5% |
1970 | 5 193 669 | +11,4% |
1980 | 5 490 224 | +5,7% |
1990 | 5 544 159 | +1,0% |
2000 | 6 080 485 | +9,7% |
2010 | 6 483 802 | +6,6% |
Rahvaarv on 2017. aasta seisuga arvestuslikult 6 732 219.[1] Keskmine asustustihedus on 72,5 in/km².
2017. aasta seisuga moodustavad rahvastikust 85,4% valged, 9,7% mustanahalised, 2,4% aasialased ja 0,4% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 7,0%.[1]
2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 50 433 dollarit ja elaniku kohta 26 117 dollarit.[1] 2018. aasta mai seisuga on töötuse määr 3,2%.[2] Alla vaesuspiiri elab 14,1% elanikkonnast.[1]
Suurimad linnad[]

Indianapolis
Pikemalt artiklis Indiana linnad
Nr | Linn | Elanikke (2018) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Indianapolis | 867 125 | Marion |
2. | Fort Wayne | 267 633 | Allen |
3. | Evansville | 117 963 | Vanderburgh |
4. | South Bend | 101 860 | St. Joseph |
5. | Carmel | 93 510 | Hamilton |
6. | Fishers | 93 362 | Hamilton |
7. | Bloomington | 84 981 | Monroen |
8. | Hammond | 75 795 | Lake |
9. | Gary | 75 282 | Lake |
10. | Lafayette | 72 168 | Tippecanoe |
Sport[]
Indianas tegutsevad ameerika jalgpalliklubi Indianapolis Colts, mis mängib NFL-is, ja korvpalliklubi Indiana Pacers, mis mängib NBAs.
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Juhtlause on "The Crossroads of America" ('Ameerika teerist')
- Tunnuslind on kardinal.
- Tunnuskala on suursuu forellahven.
- Tunnuslill on pojeng.
- Tunnuspuu on harilik tulbipuu.
- Tunnusjook on vesi.
- Tunnusvärvid on sinine ja kuldne.
- Tunnuslaul on "On the Banks of the Wabash, Far Away".
Viited[]
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |