Indiaanlaste territoorium oli indiaanlastele loodud territoorium USA-s aastatel 1834–1907, tänapäeva Oklahomas.
Ajalugu[]
1763. aasta kuningliku teadaandega olid Euroopa asunikele Apalatšidest lääne poole jäävad alad piiratud. Selline seadus ei püsinud kaua ning Euroopa asunike asulad liikusid eriti pärast Ameerika iseseisvussõda, Louisiana ostu ja Adamsi–Onísi lepingut üha enam läänepoole. Arvati, et Mississippi jõest läänepoolsed alad on kontrastiks idapoolsetele aladele elamiskõlbmatud (nn Great American Desert). President Thomas Jefferson plaanis selle ala anda indiaanlastele. Mississippi piri eraldama asunikke idas põliselanikest.
19. sajandil olid indiaanlaste sunnitud lahkuma oma põlistest elupaikadest läände väiksematele territooriumitele. 28 V 1830 allkirjastas president Andrew Jackson seaduse (Indian Removal Act), mille järgi tuli umbes 100 000 USA kagualade indiaanlast küüditada Mississippi jõest läänepoolsetele maadele, mis pidid saama indiaanlaste omaks. Jackson eiras ülemkohtunik John Marshalli otsuseid, mille kohaselt föderaalvalitsus pidi indiaanlasi kaitsma.
Ümberasustamine kulges osaliselt katastroofilistes tingimustes, näiteks Pisarate rajal (Trail of Tears) hukkus tuhandeid tšerokiisid. Uuemad elukohad olid vähemviljakamad kui vanad ja selle tulemusena alustasid paljud indiaanlased mässu, mille sõjavägi purustas.
Pärast Kansase-Nebraska akti kehtestamist 1854 ning Kansase ja Nebraska Territooriumi loomist, jäi organiseerimata territooriumiks tänapäeva Oklahoma, millele anti kõnepruugis nimetus "Indiaanlaste territoorium". Indiaanlaste territoorium oli jagatud nn viie tsiviliseeritud hõimu vahel:
- tšerokiid (halduskeskus Tahlequah)
- maskogid (halduskeskus Okmulgee)
- seminoolid (halduskeskus Wewoka)
- tšoktod (halduskeskus Tuskahoma)
- tšikasood (halduskeskus Tishomingo)
Väiksematel aladel elasid samuti idast saabunud mõned teised indiaanihõimud, nt maiamid, delavarid ja šoonid, kuid ka kohalikud ponkad.
Vaatamata sellele, et maa pidi jääma alatiseks indiaanlastele, avati 1889 lääneosa valgetele asunikele (Oklahoma Land Run) ja 1890 loodi Oklahoma Territoorium. Aastatel 1902–1905 püüti Oklahoma idaossa luua iseseisev Sequoyah' riik. Selle idee lükkas president Theodore Roosevelt tagasi ja 1907 loodi Oklahoma osariik ning ülejäänud Indiaanlaste territoorium kaotati. Sellega kaotasid kohalikud hõimuvalitsused oma suveräänsuse.