USA ratsavägi jälitamas indiaanlasi, 1899. aasta kromolitograaf, autor teadmata
Indiaanisõjad olid 17. sajandist 20. sajandi alguseni kestnud Euroopa asunike ja Põhja-Ameerika indiaanlaste vahelised konfliktid. Sõdade ajal olid põliselanikud sunnitud loovutama oma põlised maad Euroopa asunikel ja asuma kaugemale, väheviljakamatel läänealadele, kus neile loodi reservaadid. Indiaanihõimud olid organiseerimata ja ühe enam saabuvate asunikele ei suudetud vastu astuda. Indiaanlased olid aktiivselt kaasatud Ameerika iseseisvussõtta ja 1812. aasta sõtta, mis avaldasid nende elulaadile suurt mõju. Indiaanisõdadega seotud kirjandusteostes jm on indiaanlasi hüütud "punanahkadeks" ja Euroopa asunikke "kahvanägudeks".
Indiaanisõdade viimane lahing, Posey sõda, peeti 1923. aasta märtsis Utah's. Väikses konfliktis osalesid hõimupealik Posey juhitud jutid, kes üritasid mägedes põgeneda jälitajate eest. Lahing lõppes jagelusega Combi mäeharjal USA politseisalga võiduga.
Kirjandus[]
- Michno, Gregory (2003). Encyclopedia of Indian Wars: Western Battles and Skirmishes, 1850-1890. Moutain Press. ISBN 0-87842-468-7.