FANDOM


Sidney Hall - Urania's Mirror - Lynx and Telescopium Herschilii

Ilvese tähtkuju kogumikus "Urania's Mirror" (1825). Illustratsioon Sidney Hall.

Ilves (ladina keeles Lynx, lühend Lyn[1]) on põhjataeva tähkuju. See piirneb põhjas Kaelkirjaku, läänes Veomehega, edelas Kaksikutega, lõunas Vähiga, idas Lõviga ja kirdes Suure Vankriga. See katab taeva kogupindalast 545,4 ruutkraadi ehk 1,322% ning on 88 tähtkuju seas pindalalt 28. kohal.

Tähtkuju moodustas 17. sajandil poola astronoom Johannes Hevelius palja silmaga tehtud vaatluste põhjal. Ta väitis, et tähtkuju nägemiseks peavad vaatlejal olema ilvese silmad.

Tähtkuju on võrdlemisi tuhm. Ainult kolm tähte on heledamad kui 4 tähesuurust. Selle heledaim täht on oranž hiidtäht Alfa Lyncis, mille näiv heledus on 3,13 tähesuurust. Tähtkuju heledamad tähed moodustavad siksaki. Poolkorrapärane muutlik täht Y Lyncis on tuntud amatöörastronoomide seas.

Kuuest tähesüsteemist on avastatud planeete. Tähesüsteemides 6 Lyncis ja HD 75898 avastati eksoplaneedid Doppleri meetodiga ning tähesüsteemides XO-2, XO-4, XO-5 ja WASP-13 avastati planeedid sel ajal, mil nad möödusid ematähe eest.

NGC 2419

NGC 2419

Tähtkuju piirides asuvad ebatavaliselt kõrvaline kerasparv NGC 2419, , mida varem on peetud galaktikatevaheliseks objektiks, spriaalgalaktika NGC 2770, milles paiknes kolm hiljutist Ib-tüüpi supernoovat, kauge kvasar APM 08279+5255, mille valgust suurendab ja jagab mitmeks kujutiseks esiplaanil paikneva galaktika gravitatsiooniläätse efekt, ning Ilvese superkobar, mis oli avastamise ajal 1999. aastal kõige kaugem teadaolev superkobar.

Eestist on tähtkuju vaadeldav aasta ringi, kõige paremini kevadel.

Viited Edit

  1. Lynx. ianridpath.com. Vaadatud 10.8.2017