State of Illinois | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: State Sovereignty, National Union | |||||
Pealinn | Springfield | ||||
Rahvaarv | 12 671 821 (2019) | ||||
Pindala | 149 997 km² | ||||
Lühendid | IL, Ill. |
Illinois on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. See piirneb põhjas Wisconsiniga, kirdes Michigani järvega, idas Indianaga, kagus Kentuckyga, läänes Missouri osariigiga ja loodes Iowaga. Osariigi pealinn on Springfield, mis asub osariigi keskosas. Illinois on elanike arvult riigi kuues ja sisemajanduse kogutoodangult viies osariik.
Illinois on saanud nime illinoide indiaanirahva järgi. Illinois sai 3. detsembril 1818 USA 21. osariigiks.[1] Ajalooliselt on Illinoisi peamised majandusharud olnud tööstus ja põllumajandus. Osariigi kirdeosas Michigani järve ääres asub osariigi suurim linn Chicago, mis on rahvaarvult riigi kolmas linn. Chicago linnastus elab umbes 65% osariigi rahvastikust. Chicago on samuti riigi üks olulisemaid transpordisõlmi. Osariigi hüüdnimi on Preeriaosariik (Prairie State) ja Lincolni osariik, kuna seal elas Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln. Lisaks on osariigis sündinud riigi 40. president Ronald Reagan.
Geograafia[]
Illinoisi pindala on 149 997 km², millest maismaa moodustab 143 793 km². Suurem osa Illinoisist on tasane, kõrgustikke esineb osariigi lääne-, põhja- ja lõunaosas. Kõrgeim punkt on osariigi loodeosas asuv Charles Mound (376 m). Illinoisi keskmine kõrgus merepinnast on 180 meetrit.[1]
Suurem osa Illinoisi jõgedest kuulub Mississippi jõgikonda. Illinoisi jõgi loob eraldusjoone osariigi loodeosa ning kesk- ja lõunaosa vahel. Osariigi kagupiiril kulgeb Wabashi jõgi ja lõunapiiril Ohio jõgi, mis osariigi lõunatipus suubub Mississippisse. Mississippi moodustab peaaegu kogu osariigi läänepiirist.
Kliima[]
Kliima varieerub osariigi lõikes oluliselt. Osariigi põhjaosas valitseb kuumade ja niiskete suvede ning külmade talvedega niiske mandriline kliima. Osariigi lõunaosas valitseb pehmemate talvedega niiske lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on talvel põhjaosas −6 °C ja lõunaosas 3 °C), suvel vastavalt 23 °C ja 27 °C. Aastane keskmine sademete hulk on põhjas 864 mm ja lõunas 1170 mm.[1]
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Illinoisis on 47 °C, mis mõõdeti 14. juulil 1954 East St. Louisis. Madalaim temperatuur mõõdeti Mount Carrolli lähedal 31. jaanuaril 2019, mil oli −39 °C külma.
Illinoisis esineb sageli äikesetorme ja tornaadosid. Aastas esineb keskmiselt 35 tornaadaot. 1925. aasta märtsis Illinoisi, Missourit ja Indianat tabanud tornaados hukkus 695 inimest.
Elustik[]
Algselt hõlmas peaaegu kogu osariigi preeria, mis on nüüdseks suuremas ulatuses muudetud põllumaaks või linnaliseks alaks.[1] Algset preeriat on säilinud väga vähe, kuid mõnesid preeriaid on ka taastatud. Metsad hõlmavad osariigi pindalast on 13,64%, millega on Illinois üks väiksema metsade osatähtsusega osariike riigis. Puudest on levinud valge mänd, ameerika lehis, hall pähklipuu, sooküpress ja metsnüssa.
Osariigi loomastik on inimtegevuse tõttu tugevalt kannatanud. Loomaliikidest on enim levinud valgesaba-pampahirv, koiott ja rebane. Ka kalaliike on jäänud oluliselt vähemaks, kuid kärpsägade, karpkalade, huntahvenlaste ja heleuim-kohade arvukus on jätkuvalt suur.[1]
Kaitsealad[]
Osariigi lõunaosas asub Shawnee metsakaitseala ja kirdeosas preeriakaitseala Midewin National Tallgrass Prairie, kus elab ameerika piisoni kari. Lisaks asub Illinoisis arvukalt osariikliku tähtsusega parke ja puhkealasid.
Ajalugu[]
Enne eurooplaste saabumist õitses Mississippi jõe orus Mississippi kultuur, mille rahvad rajasid praeguse Illinoisi alale Cahokia linna, mis oli suurim linn eelajaloolises Põhja-Ameerikas.

Illinois 1718. aastal Guillaume Delisle'i koostatud kaardil
Esimeste eurooplastena saabusid praeguse Illinoisi alale 1670. aastatel prantslased. Kuni Prantsuse ja indiaanisõja lõpuni kuulus Illinois prantslastele, 1763. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga läks see brittidele. Pärast Ameerika Ühendriikide iseseisvumist kuulus Illinois Loodeterritooriumi koosseisu. 1800. aastal sai see Indiana Territooriumi osaks. 1809. aastal eraldus sellest Illinoisi Territoorium, mis hõlmas lisaks Illinoisile praeguse Wisconsini ning osa Minnesotast ja Michiganist. Illinois sai 3. detsembril 1818 USA 21. osariigiks. Seejärel läksid Illinoisi Territooriumi ülejäänud alad Michigani Territooriumi koosseisu.
Ameerika asunikud hakkasid Illinoisi saabuma 1780. aastal Kentucky kaudu mööda Ohio jõge. Pärast Erie kanali rajamist aktiveerus Michigani järel majandustegevus. 1830. aastatel linnaõigused saanud Chicago kujunes oluliseks sadamalinnaks. Samal sajandil hoogustus osariigis põllumajandus, mis eelistas osariiki sisserändajaid paljudest Euroopa riikidest. 1848. aastal valminud Illinoisi ja Michigani kanal muutis transpordi Suure järvistu ja Mississippi vahel kiiremaks ja odavamaks. Seoses raudteeliinide liikumisega lääne poole laienes ka asustus lääne suunas.
19. sajandi lõpul arenes domineerisid osariigi põhjapoolsetes linnades tööstus ning kesk- ja lõunaosas kivisöe kaevandamine. Sajandi vahetusel moodustasid valged 98,2% osariigi elanikkonnast, kuid seejärel hoogustus mustanahliste ränne põhjapoolsetesse osariikidesse, eeskätt suurlinnadesse, sh Chicagosse, kus tekkis oluline mustanahliste kogukond.
Haldus[]

Osariigi kapitoolium Springfieldis
Illinoisi seadusandlik kogu on Üldassamblee, mis on kahekojaline ning koosneb 118 liikmelisest Esindajatekojast ja 59 liikmelisest Senatist.
Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja aastaseks ametiajaks, kuid Illinois on üks neljateistkümnest osariigist, kus kuberneri võib piiramatul arvul kordadel tagasi valida. 2019. aastast on osariigi kuberner J. B. Pritzker.
Kohtuvõim jaguneb osariigi ülemkohtu, apellatsioonikohtu ja ringkonnakohtude vahel.
Osariik jaguneb 102 maakonnaks, millest 85 jagunevad omakorda valdadeks (townships). Ülejäänud seitseteist maakonda jagunevad kohalikeks omavalitsusteks, mis kannavad nime precincts.
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 7 897 241 | +3,5% |
1950 | 8 712 176 | +10,3% |
1960 | 10 081 158 | +15,7% |
1970 | 11 113 976 | +10,2% |
1980 | 11 426 518 | +2,8% |
1990 | 11 430 602 | +0,0% |
2000 | 12 419 293 | +8,8% |
2010 | 12 830 632 | +3,3% |
Rahvaarv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 12 671 821. Keskmine asustustihedus on 88,1 in/km².
2018. aasta seisuga moodustasid rahvastikust 71,7% valged, 14,1% mustanahalised, 5,6% aasialased ja 0,3% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 17,3%.
43% elanikest on protestandid, 28% katoliiklased ja 2% juudid. Ühtegi usku ei tunnista 22% elanikest.
Suurimad linnad[]

Pikemalt artiklis Illinoisi linnad
Nr | Linn | Elanikke (2018) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Chicago | 2 705 994 | Cook |
2. | Aurora | 199 602 | Kane |
3. | Naperville | 148 304 | DuPage |
4. | Joliet | 148 099 | Will |
5. | Rockford | 146 526 | Winnebago |
6. | Springfield | 114 694 | Sangamon |
7. | Elgin | 111 683 | Kane, Cook |
8. | Peoria | 111 388 | Peoria |
9. | Champaign | 88 029 | Champaign |
10. | Waukegan | 86 792 | Lake |
Majandus[]
2019. aastal oli Illinoisi sisemajanduse kogutoodang 909 miljardit USA dollarit. Sisemajanduse kogutoodangult on Illinois viies osariik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2018. aastal 54 091 dollarit, millega oli Illinois USA-s kaheteistkümnendal kohal.
2017. aastal elas 12,6% osariigi elanikest allpool vaesuspiiri. 2020. aasta aprilli seisuga on töötuse määr 16,4%.[2]
Illinoisi majandus on mitmekülgne ja kõrgelt arenenud. Osariigi olulisim kaevandatav maavara on kivisüsi. 2018. aastal kaevandati osariigis 45 miljonit tonni kivisütt, millega oli Illinois kivisöe kaevandamise poolest neljas osariik. Samuti ammutatakse naftat ja maagaasi. Töötleva tööstuse tähtsamad harud on nafta töötlemine, must metallurgia ning masina-, metalli-, elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, trüki-, toiduaine- ja kergetööstus. Suurimad ettevõtted paiknevad Chicago linnastus.[3] Illinoisis asuvad muuhulgas Boeingi, Archer Daniels Midlandi, Motorola Solutionsi, Caterpillari, John Deere'i ja McDonald'si peakontor.
Illinois on oluline põllumajanduslik osariik. Osariigi põllumajandust on toetanud tasane pinnamood, viljakad mullad ja piisav sademete hulk. Tänu rohkele maisikasvatusele kuulub Illinois Maisivöötmesse. Lisaks kasvatatakse nisu, soojauba, kartulit, aedvilju ja viinamarju[3] ning tegeldakse loomakasvatusega.
Transport[]
Chicago on riigi suurim raudtee-, maantee- ja õhuteede sõlm. Samuti on Chicagol ühendus Saint Lawrence'i ja Mississippi jõega.[3] Chicagos on suurim reisirongiliini Amtraki võrgustik riigis. Chicagos sai alguse maantee Route 66.
Chicagos asuvat O'Hare'i rahvusvaheline lennujaama läbis 2019. aastal 84,4 miljonit reisijat, millega oli see maailmas kuuendal ja USA-s kolmandal kohal. Teine suurim lennujaam on Midway rahvusvaheline lennujaam, mida läbis 2019. aastal 20,8 miljonit reisijat ja mis on Illinoisi suuruselt teine lennujaam.
Haridus[]
Chicago Ülikool ja Northwesterni Ülikool kuuluvad riigi kümne parima ülikooli hulka. Teised tähtsamad ülikoolid on Illinoisi Ülikool, Loyola University Chicago, Illinoisi Tehnoloogiainstituut, DePauli Ülikool ja Illinois State University.
Kultuur[]
Illinoisi kultuurivaldkonnas on alati domineerinud Chicago. See oli enne Hollywoodi tõusu USA üks filmitööstuse keskusi. 1891. aastal asutatud Chicago sümfooniaorkester kuulub USA viie suurima sümfooniaorkestri hulka. Chicago on üks tähtsamaid džässi ja bluusimuusika linnu riigis. Chicagos on alguse saanud oma bluusmuusika stiil, Chicago bluus.
Illinoisis asub palju muuseume, millest suurem osa on koondunud Chicago ümbrusse. Mitmed Chicago muuseumid kuuluvad oma valdkonna kuulsamate hulka. Nendeks on näiteks Sheddi akvaarium, Fieldi loodusloomuuseum, Chicago Kunstiinstituut, Adleri planetaarium ja Museum of Science and Industry.
Sport[]
Osariigi kõik suurimad spordiklubid tegutsevad Chicagos. Nendeks on ameerika jalgpalli klubi Chicago Bears, korvpalliklubid Chicago Bulls ja Chicago Sky, jäähokiklubi Chicago Blackhawks, pesapalliklubid Chicago Cubs ja Chicago White Sox ning jalgpalliklubi Chicago Fire.
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Tunnusloom on valgesaba-pampahirv.
- Tunnuslind on kardinal.
- Tunnusroomaja on ehiskilpkonn.
- Tunnuskahepaikne on tiiger-tömpsuu.
- Tunnussliblikas on monarhliblikas.
- Tunnuskala on sinilõpuseline päikeseahven.
- Tunnuspuu on valge tamm.
- Tunnuslill on kannike.
- Tunnusheintaim on suur habehein.
- Tunnustants on ruudutants.
- Tunnusfossiil on Tullimonstrum gregarium.
- Tunnusmineraal on fluoriit.
Viited[]
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |