Iirimaa on riik Lääne-Euroopast, mis hõlmab suure osa Iirimaa saarest. Riigil on maismaapiir Suurbritanniaga. Läänes on Atlandi ookean, lõunas on Keldi meri, edelas Saint George'i väin ja lõunas Iiri meri.
Etümoloogia[]
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel järgmiselt:
- Iiri Vabariik, hõlmab 5/6 kogu saare pindalast;
- Põhja-Iirimaa, hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu.
Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ja 6 krahvkonda (kõik Ulsteris) Põhja-Iirimaa territooriumile.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on euro.
Kultuur[]
Sport[]
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 1916. Iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor, mille värvid on roheline, valge ja oranž.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1945, esmakordselt kasutatud umbes 1280. Vapil on kujutatud tumesinisel põhjal hõbedaste keeltega kuldne harf; ainus riigivapp, millel on kujutatud muusikariista.
Hümn[]
Riigihümn on "Amhrán na bhFiann". Ingliskeelsed sõnad Peadar Kearney, iirikeelsed sõnad Liam Ó Rinn, viis Patrick Heeney. Riigihümnina 1926. aastast.