FANDOM


State of Idaho
Flag of Idaho.png Seal of Idaho.png
Deviis: Esto perpetua
Idaho in United States.png
PealinnBoise
Rahvaarv1 716 943 (2017)[1]
Pindala216 900 km²
LühendidID

Idaho on Ameerika Ühendriikide osariik riigi loodeosas. Idaho on mägine osariik, mis piirneb põhjas Kanada provintsi Briti Columbiaga, kirdes Montanaga, idas Wyomingiga, lõunas Nevada ja Utah'ga ning läänes Washingtoni osariigi ja Oregoniga. Idaho sai 3. juulil 1890 USA 43. osariigiks.

Osariigi on hüüdnimi "Gem State" ("Vääriskivi osariik"). Idaho on USA suurim kartulikasvataja.

Geograafia Edit

Idaho pindala on 216 632 km². Idaho on pindalalt 14. osariik. Idaho paikneb Ameerika veelahkmeahelikust läänes. Idaho pinnamood on asukoha tõttu Kaljumäestikus mägine. Keskosas ulatub läänest itta Snake Riveri tasandik, kus paiknevad osariigi suurimad linnad. Idahos on vähe laevatatavaid jõgesid. Osariigis on üle 2000 järve. Suurim järv on Lake Pend Oreille (383 km²). Kõrgeim mägi on Borah Peak (3861 m). Madalaim koht asub Lewistonis (216 m), kus Clearwateri jõgi liitub Snake'i jõega.

Kliima Edit

Kuigi Idaho asub Vaiksest ookeanist enam kui 500 km kaugusel, mõjutab osariigi lääneosa kliimat ookeanilt tulev niiskus. Lääneosas on talved niiskemad, idaosas, kus kliima on enam mandriline, on suved niiskemad ja talved kuivemad ning esineb suuremaid õhutemperatuuri erinevusi. Sademeid langeb enam lõunast põhjapoole liikudes. Talvel on põhjas soojem ja niiskem kui lõunas.

Kõige külmem kuu on jaanuar, mil õhutemperatuur langeb sageli alla nulli. Osariigi põhja- ja idaosas langeb õhutemperatuur talviti alla −30 °C. Kõige soojem kuu on juuli. Kõige soojem on osariigi lõunaosas tasandikel. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Idahos on 48 °C, mis mõõdeti 28. juulil 1934 Orofinos. Madalaim temperatuur mõõdeti Island Parki lähedal 18. veebruaril 1943, mil oli −51 °C külma.

Tormid ja tornaadod on haruldased.

Taimestik ja loomastik Edit

Pinus monticola Idaho

Läänemänd on Idaho tunnuspuu

Idahos eristatakse kümmet bioomi. Osariigis kasvab umbes 3000 põlist taimeliiki, sh enam kui 20 puuliiki. Puude levila erineb klimaatiliste erinevuste ja geograafiliste tingimuste tõttu. Niisketes paikades, näiteks jõgede kallastel, kasvavad läänetsuuga, hiigel-elupuu ja karvaseviljaline pappel; kuivematel aladel kasvavad peamiselt kollane mänd ja harilik ebatsuuga.

Kõrgmägedes või jahedama kliimaga aladel kasvavad valgetüveline seedermänd, Mertensi tsuuga, mäginulg ja Engelmanni kuusk. Mets katab osariigi pindalast 47%. 38% metsadest haldab USA Metsateenistus ja 13% Maahaldusbüroo.

Tüüpilisemad imetajad on vapiti, põder, valgesaba-pampahirv, mustsaba-hirv, harksarvik, lumelammas, lumekits, baribal ja puuma. Idaho asub rändlindude teekonnal lõunasse. Idahot läbivad rändlinnud on sinikael-part, kanada lagle, ameerika laululuik, ameerika hallhaigur, sarvnokk-pelikan, ameerika lauk, preeriakoovitaja jt.

Kaitsealad Edit

Idahos on 30 osariikliku parki, kaks rahvusmonumenti mitu metsakaitseala, loodusreservaati jm kaitseala. Lisaks paikneb osariigis Yellowstone'i rahvuspargi servaala.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Idaho ajalugu
Chief.Joseph.Band.1877

Nez percé suguharu 1877. aastal

Esimesed inimesed saabusid praeguse Idaho alale 8000. aastat eKr. Suurimad indiaanihõimud olid nez percé'd, šošonid ja paiutid. Enne eurooplaste saabumist elas Idahos umbes 8000 indiaanlast.

Esimeste eurooplastena uuris Idaho alal 1805. aastal Lewise ja Clarki ekspeditsioon. Järgmistel aastatel hakkas Idahosse saabuma karusnahakütte. Sel ajal oli Idaho veel Oregon Country osa, mida nõudlesid USA ja Suurbritannia. Aastatel 1810−1840 suundus mööda Oregon Traili läbi Idaho tuhanded kaupmehed ja asunikud. 15. juunil 1846 sõlmitud Oregoni lepinguga läks see ala USA-le. Selleks ajaks oli karusnahakaubandus suuresti lõppenud. 1850. ja 1860. aastatel avastati Idahos kulda, tänu millele sai alguse kaevurite sissevool ja esimeste linnade teke. Seetõttu tekkisid piirkonnas uusasunike ja põliselanike vahel konfliktid. Üks suurimaid konflikte oli Bear Riveri massimõrv, kus hukkus mitusada inimest.

4. märtsil 1863 moodustas president Abraham Lincoln Idaho Territooriumi. Peagi suurenes poliitiline vastasseis mormoonide ja nende vastaste vahel. Seetõttu plaaniti Idaho aastatel 18861887 jagada Washingtoni Territooriumi ja Nevada osariigi vahel. Siiski seda ei tehtud. Aastal 1889 rajati Idaho Ülikool. Idaho Territooriumi ajal rahvaarv kuuekordistus. Lisaks ehitati Idahosse raudtee ja telegraafside.

Boise Valley wheat field

Farmer nisupõllul Boise orus umbes 1920. aastal

3. juulil 1890 sai Idaho USA 43. osariigiks. Osariigi algusaastatel tuli silmitsi seista paljude kaevuritestreikidega. Kuberner Frank Steunenberg pöördus korra tagamiseks ka föderaalvägede poole. Hiljem mõrvati Steunenberg pommiga oma kodu ees hoovis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses olid Idahos valitsevateks progressiivsed poliitilised jõud. 1896. aastal anti naistele valimisõigus ja 1916. aastal kehtestati alkoholikeeld. Osariigi põllumajandussektor sai tõsiselt kannatada 1929. aasta kriisis. Kuberner C. Ben Ross oli president Uue kursi ajal agrarianismi edendaja.

Teise maailmasõja ajal avati interneeritud jaapani päritolu asunikele Idahos kaks laagrit. Kaevandamine püsis põhjaosariigis oluline majandusharu ka 20. sajandi teisel poolel. Tänapäeval on olulised majandusharud põllumajandus ja turism.

Haldus ja poliitika Edit

Idaho Capitol Building

Osariigi kapitoolium Boises

Idaho seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 35 liikmelisest Senatist ja 70 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja aastaseks ametiajaks. 2007. aastast on osariigi kuberner Butch Otter. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Idaho ülemkohtule. Idaho apellatsioonikohus, mis tegeleb ülemkohtu määratud kohtuasjadega.

Osariik jaguneb 44 maakonnaks.

Idahos on suurem Vabariikliku Partei toetus. Alates 1952. aasta presidendivalimistest on Demokraatlik Partei rohkem hääli saanud vaid 1964. aastal, mil 50,92% hääletest sai Lyndon B. Johnson.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   524 873 +17,9%
1950   588 637 +12,1%
1960   667 191 +13,3%
1970   712 567 +6,8%
1980   943 935 +32,5%
1990   1 006 749 +6,7%
2000   1 293 953 +28,5%
2010   1 567 582 +21,1%

Rahvaarv on 2016. aasta seisuga arvestuse järgi 1 716 943.[1] Keskmine asustustihedus on 7,76 in/km².

2016. aasta seisuga moodustavad rahvastikust 93% valged, 1,8% põlisameeriklased, 1,5% aasialased ja 0,8% mustanahalised. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 12,3%.[1]

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 49 174 dollarit ja elaniku kohta 24 280 dollarit.[1] 2017. aasta detsembri seisuga on töötuse määr 2,9%.[2] Alla vaesuspiiri elab 14,4% elanikkonnast.[1]

Suurimad linnad Edit

Boise Spring 2007

Boise

Next Pikemalt artiklis Idaho linnad
Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Boise 223 154 Ada
2. Meridian 95 623 Ada
3. Nampa 91 382 Canyon
4. Idaho Falls 60 211 Bonneville
5. Pocatello 54 746 Bannock
6. Caldwell 53 149 Canyon
7. Coeur d'Alene 50 285 Kootenai
8. Twin Falls 48 260 Twin Falls
9. Lewiston 32 872 Nez Perce
10. Post Falls 31 865 Kootenai

Sport Edit

Idahos asub USA üks vanimaid suusakeskuseid, 1936. aastal rajatud Sun Valley. Idahos ei tegutse riigi kõrgliigades mängivaid spordimeeskondi. Suurimad spordimeeskonnad on pesapalliklubi Boise Hawks, ameerika jalgpalliklubid Boise State Broncos, Idaho Vandals ja Idaho State Bengals, korvpalliklubi Idaho Stampede ning jäähokiklubi Idaho Steelheads.

Boises toimub iga-aastane rahvusvaheline golfivõistlus Albertsons Boise Open.

Sümboolika Edit

ID-75

Teetähis

2007 ID Proof Rev

Veeranddollariline

Vaata ka Edit

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Idaho. census.gov. Vaadatud 28.10.2017
  2. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 2.2.2018

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.