- Tähtkuju kohta vaata artiklit Hunt (tähtkuju); filmi kohta vaata artiklit Hunt (film).
Hunt | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Euraasia hunt (C. l. lupus) Rootsis
| ||||||||||||||
Kaitsestaatus | ||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Canis lupus Linnaeus, 1758 |
Hallhunt ehk hunt (Canis lupus) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Ta on pärismaisena levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas.
Hunt on suurim koerlane. Isased kaaluvad keskmiselt 40 kg ja emased 37 cm. Keha tüvepikkus on 105–160 cm ja turjakõrgus 80–85 cm.
Võrreldes koioti ja šaakaliga on hundil teravama kujuga kõrvad ja koon ning samuti lühem kere ja pikem saba.
Hundi kasukas on tavaliselt valge-, pruuni-, halli- ja mustakirju.
Hundil on umbes 38 alamliiki. Hundi alamliikide hulka kuuluvad muuhulgas kodukoer (C. l. familiaris), dingo (C. l. dingo), polaarhunt (C. l. arctos), euraasia hunt (C. l. lupus) ja stepihunt (C. l. campestris).
Hundid elavad tuumperekonnas, kuhu kuuluvad isane ja emane hunt koos järglastega.
Hunt on peamiselt lihatoiduline ning karjas võib ta jahti pidada ka endast mitu korda suurematele metsloomadele, samuti toitub ta väiksematest loomadest, kariloomadest, korjustest ja jäätmest.
Üldjuhul hunt inimest ei ründa, suurema osa rünnakutest on toime pannud marutõves hundid. Inimühiskonnas on hundid olnud ühtaegu nii asutatud kui ka kardetud.
Hunt on Eesti rahvusloom.
Viited[]
- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/3746/163508960 (vaadatud 7.6.2020)