Raamaturott Viki
Register
Advertisement
AFI's 100 Years...100 Stars
Humphrey Bogart 1945

Humphrey Bogart (1945)

Humphrey DeForest Bogart (25. detsember 1899 New York – 14. jaanuar 1957 Los Angeles, California) oli USA näitleja.

Bogarti isa Belmont Bogart oli kirurg. Ema Maud (neiupõlvenimi Humphrey, sellest ka näitleja eesnimi) oli alguses illustraator ja hiljem moeajakirja kunstiline toimetaja. Vanemad olid jõukad: isa teenis aastas 20 tuhat dollarit, ema 50 tuhat. Humphreyl oli kaks nooremat õde Frances ja Catherine Elizabeth (Kay). Mõlemad vanemad olid sageli tööl ega näidanud laste kasvatamisel suurt hellust üles.

Esimese maailmasõja ajal astus Bogart mereväkke. Ta sai sõjas ülahuulele haava, millest jäi talle surmani arm, kuid see ei seganud näitlemist. On ka arvatud, et haav tekkis pärast sõda salaviinakõrtsis kakeldes.

1921. aastal hakkas Bogart pärast sõjaväest lahkumist näitlejaks, ehkki näitlejakoolitust tal polnud. 1920. aastatel astus ta üles Broadway lavastustes. Pärast seda, kui 1920. aastate lõpus alganud majandussurutise tõttu etenduste arv Broadwayl vähenes, suundus Bogart filmimaailma. Tema esimene suurem osatäitmine oli 1936. aastal filmis "Kivistunud mets" ("The Petrified Forest"). Seejärel mängis ta mitmes filmis gängstereid, sh filmis "Räpased inglid" ("Angels with Dirty Faces"; 1938).

Casablanca, Bogart

Bogart filmis "Casablanca" (1942)

Bogart tõusis üheks juhtivaks meesnäitlejaks 1941. aastal filmidega "High Sierra" ja "Malta pistrik" ("The Maltese Falcon"). Aasta hiljem mängis ta meespeaosa filmis "Casablanca", mille eest pälvis ta Parima meespeaosatäitja Oscari nominatsiooni ja mis on tema üks tuntumaid rolle. Tema teiste tuntumate filmide hulka kuuluvad "Kellel on ja kellel pole" ("To Have and Have Not"; 1944), "Sügav uni" ("The Big Sleep"; 1946), "Dark Passage" (1947) ja "Key Largo" (1948), kus ta kõigis mängis peaosas koos oma abikaasa Lauren Bacalliga; "Sierra Madre aare" ("The Treasure of the Sierra Madre"; 1948), "Üksildases kohas" ("In a Lonely Place"; 1950), "Aafrika kuninganna" ("The African Queen"; 1951, Oscar), "Sabrina" (1954), "Caine'i mässu sõjakohus" ("The Caine Mutiny"; 1954, Oscari nominatsioon) ja "Me pole inglid" ("We're No Angels"; 1955). Tema viimane osatäitmine oli filmis "The Harder They Fall" (1956).

Ligi 30 aastat kestnud filmikarjääri jooksul mängis Bogart enam kui 75 mängufilmis. 1999. aastal nimetas Ameerika Filmiinstituut Bogarti Hollywoodi klassikalise ajastu parimaks meesstaariks.

1960. aastast on tal Hollywoodi kuulsuste alleel aadressil 6322 Hollywood Boulevard omanimeline täht.

Isiklik elu

Bogart Bacall AFRS

Bogart ja Lauren Bacall Jack Browni raadiointervjuusaates Teise maailmasõja ajal

Bogart kohtas 1922. aastal näitleja Helen Menkenit (sündinud Meinken). Nad abiellusid 20. mail 1926 New Yorgis, kuid lahutasid juba 18. novembril 1927, aga jäid sõpradeks. Mõlemad abiellus elu jooksul neli korda ja see abielu oli mõlemale esimene.

3. aprillil 1928 abiellus Bogart Connecticuti osariigis Hartfordis Mary Philipsiga. Philips oli sama vana kui Menken, Bogartist kaks aastat noorem, aga juba tuntud näitleja. Philipsile oli see esimene abielu. Abielu lagunes siis, kui Bogart sõitis elama Hollywoodi, aga Philips keeldus talle Californiasse järele sõitmast, sest tal oli New Yorgis palju tööd. Siiski jäid nad abiellu kuni 1938. aastani ja said edaspidigi hästi läbi.

21. augustil 1938 abiellus Bogart 34-aastase Mayo Methot'ga. Kummalegi oli see kolmas abielu. See abielu osutus õnnetuks. Methot oli olnud andekas näitleja ja hea laulja, kuid temast sai alkohoolik. Kainena oli ta lõbus ja sõbralik, aga joobnuna muutus paranoiliseks. Nad tülitsesid omavahel sageli. Methot' karjäär käis alla, pärast pulmi ei saanud ta ühtki head rolli ja pärast 1940. aastat ei saanud ta enam ainsatki rolli. Abielu lahutati 1945. aastal ja Methot jõi end 1951. aastal surnuks.

1944. aastal kohtus Bogart tollal 19-aastase Lauren Bacalliga filmi "Kellel on ja kellel pole" võtetel. Nad abiellusid 21. mail 1945 Ohios ja see abielu kestis kuni Bogarti surmani. Neile sündis kaks last, 1949. aastal poeg Stephen ja 1952. aastal tütar Leslie. Pärast Bogarti surma abiellus Bacall 1961. aastal näitleja Jason Robardsiga, kes mitmel moel Bogartit meenutas, ja sai temaga veel ühe poja.

Bogart haigestus soolevähki. Seda soodustas asjaolu, et ta oli kõva joodik ja suitsetaja. Ta ei läinud arsti juurde enne kui 1956. aasta jaanuaris, aga haigus oli juba liiga kaugele arenenud ja järgmise aasta jaanuaris ta suri 57-aastasena.

Osaline filmograafia

  • "The Petrified Forest" – "Kivistunud mets" (1936)
  • "Angels with Dirty Faces" – "Räpased inglid" (1938)
  • "High Sierra" (1941)
  • "The Maltese Falcon" – "Malta pistrik" (1941)
  • "Casablanca" (1942)
  • "To Have and Have Not" – "Kellel on ja kellel pole" (1944)
  • "The Big Sleep" – "Sügav uni" (1946)
  • "Dark Passage" (1947)
  • "Key Largo" (1948)
  • "The Treasure of the Sierra Madre" – "Sierra Madre aare" (1948)
  • "In a Lonely Place" – "Üksildases kohas" (1950)
  • "The African Queen" – "Aafrika kuninganna" (1951)
  • "Sabrina" (1954)
  • "The Caine Mutiny" – "Caine'i mässu sõjakohus" (1954)
  • "We're No Angels" – "Me pole inglid" (1955)

Välislingid

AFI's 100 Years...100 Stars
Advertisement