Vanakreeka hopliit
Hopliit (vanakreeka sõnast ὅπλον [hóplon] – hopliidi ümmargune kilp, samuti kaitserüü; ὁπλίτης [hoplī́tēs] – kilbikandja) oli Vana-Kreeka linnriikide sõjaväe raskelt relvastatud jalaväelane. Nad võitlesid faalanksis, mis kujunes välja 7. sajandil eKr.
Hopliidi varustuste juurde kuulusid säärekaitsed, kiiver, pronksist turvis ja kilp. Kilbi läbimõõt oli 80–90 cm ning see oli valmistatud pronksist või puidust ja nahast. Kilpi kanti vasakul käsivarrel kilbi keskele kinniseotud pronksvõru ja ääres paikneva rihma abil. Teises käes oli hobliidil rünnakurelv, milleks olid 2,5 meetrit pikk puidust oda, millel oli rauast või pronksist teravik, ning lähivõitluses kasutamiseks lühike mõõk. Relvastus muutus aja jooksul lihtsamaks ja kergemaks, muuhulgas kadusid randme- ja säärekaitsmed.[1]
Viited[]
- ↑ Vernant, Jean-Pierre. (koostaja) (2001). "Vana-Kreeka inimene". Tallinn: Avita. ISBN 9985204603. . Lk 68–69.