TIIBET – autonoomne piirkond
Shanghai – keskalluvusega linn Hongkong – erihalduspiirkond
Asendikaart
Hongkong on Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond, mis koosneb Lõuna-Hiina mere äärsest poolsaarest ja mitmest saarest. Hongkongi pindala on 1108 km². 2021. aasta hinnangul oli elanike arv 7 263 234.[1]
Hongkong asub Hiina lõunarannikul Aomenist 60 km kaugusel idas Pärlijõe estuaari idakaldal. Lisaks maismaale hõlmab Hongkong Hongkongi saare, mis koos Kowlooniga moodustab Hongkongi põhilise linnapiirkonna, Lantau saare, mis on Hongkongi suurim saar, Lamma saare ja veel umbes 200 väiksemat saart. Maapiiri pikkus Hiina Rahvavabariigi Guangdongi provintsiga on 33 km. Rannajoone kogupikkus on 733 km.[1] Linnastumata piirkonna moodustavad mäed ja künkad (kõrgeim mägi on 957 meetri kõrgune Tai Mo Shan, tasandikke on vähe. Hongkongis valitseb kuumade ja niiskete suvede ning pehmete talvedega niiske lähistroopiline kliima. Suvel võib esineda taifuune. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 15–19 °C ja juulis 27–32 °C. Sajab 2431 mm/a. Kõige intensiivsem vihmaperiood kestab maist septembri lõpuni. Talvekuudel sajab keskmiselt 30–40 mm kuus. Kõrgeim registreeritud õhutemperatuur Hongkongi observatooriumis on 36,5 °C (22. august 2017) ja madalaim 0 °C (18. jaanuar 1893).
1841. aastal loovutas Esimese oopiumisõja tulemusena Qingi riik Briti kontrolli alla Hongkongi saare, 1860. aastal lisandus sellele Teine oopiumisõja tulemusena Kowlooni poolsaar ning 1898. aastal rentis Suurbritannia Hiinalt veel 99 aastaks Uued Territooriumid, mis hõlmavad Hongkongi maismaa ja kõik ülejäänud saared. Hongkong kujunes 20. sajandi alguseks oluliseks kaubasadamaks. Teise maailmasõja ajal hõivas Hongkongi Jaapan. Neli aastat kestnud Jaapani okupatsiooni ajal arenes Hongkong tööstuskeskuseks, kus otsisid varju Hiina mandriosast pagevad dissidendid. 1984. aastal sõlmisid Hiina ja Suurbritannia uue lepingu, mille alusel valitsetakse Hongkongi alates 1997. aastast kuni 2047. aastani põhimõtte "üks riik, kaks süsteemi" alusel ehk pooleks sajandiks pidi Hongkong jääma Hiina autonoomseks erihalduspiirkonnaks.
Hongkongil on Hiinast eraldi valitsus-, justiits- ja majandussüsteem ning oma valuuta, Hongkongi dollar (HK$, HKD). Riigipea on Hiina Rahvavabariigi president. Valitsust juhib Hongkongi erihalduspiirkonna tegevjuht. Hongkongi tegevjuhi valib 1200-liikmeline valimiskomitee, mis on Pekingi-meelne ning mille liikmeid sai valida vaid 6% Hongkongi elanikest. Alates 2017. aastast on sellel ametikohal Carrie Lam. Tegevjuht nimetab peamised ametnikud, kelle nimetab ametisse Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu. Valitsuse sekretariaati juhib Hongkongi peasekretär, kes on valitsuse kõrgeim peaametnik. Seadusandlik kogu ehk LegCo on 70-liikmeline, kellest 35 valitakse viie geograafilise valimisringkonna kaudu otse proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel, 30 kaudselt huvigruppidel põhinevate funktsionaalsete valimisringkondade kaudu piiratud valijatega ja ülejäänud viis otseselt kõigi Hongkongi valimisõiguslike elanike poolt, kes ei osale funktsionaalses valimisringkonnas.
Suurimad rahvusrühmad on hiinlased (92%), filipiinlased (2,5%) ja indoneeslased (2,1%). Siiski ei määratle paljud Hongkongi elanikud ennast hiinlastena, lisaks räägivad nad Mandri-Hiinast erinevat keelt, piirkondlikku kantoni keele murret (88,9% rahvastikust), millel on hiina ja inglise keele kõrval ka ametliku keele staatus.[1]
Honkongis on vabaturumajandus, mis on suurel määral sõltuv rahvusvahelisest kaubandusest ja rahandusest. Sisemajanduse kogutoodang oli 2019. aastal 365 miljardit dollarit. Elaniku kohta oli sisemajanduse kogutoodang samal aastal 59 848, millega asus Hongkong maailma riikide seas 18. kohal.[1]
Hongkong on pilvelõhkujate arvu poolest maailma linnadest esikohal – 2021. aasta augustis oli seal 482 kõrghoonet, mille kõrgus oli üle 150 meetri. Hongkongi kõrgeim hoone on 484 meetrit kõrge hotell ja büroohoone International Commerce Centre.
Hongkongi haridussüsteem on suuresti ülesehitatud Suurbritannia, eriti Inglise süsteemi järgi. Lapsed peavad koolis käima alates kuuendast eluaastast kuni keskhariduse omandamiseni (tavaliselt kuni 18-aastaseni). Hongkongis on üksteist kõrgkooli, millest vanim on 1911. aastal asutatud Hongkongi Ülikool. Hongkongi Ülikool kuulub koos Hongkongi Hiina Ülikooli ning Hongkongi Teadus- ja Tehnikaülikooliga Aasia ja maailma parimate ülikoolide hulka.
Alates 1952. aastast on Hongkong osalenud eraldi võistkonnana peaaegu kõikidel suveolümpiamängudel. Taliolümpiamängudel osaleti esmakordselt 2002. aastal. 2008. aastal toimusid Hongkongis Pekingi suveolümpiamängude ratsutamisvõistlused. Alates 1997. aastast on toimunud Hongkongi maraton. Lisaks toimuvad Hongkongis iga-aastane ragbiturniir Hong Kong Sevens.
_(%2Ball_claims_hatched).png){kind=link}
