The Beach Boysi albumi kohta vaata artiklit Holland (album).
Nederland (hollandi)
Hümn: "Je maintiendrai"
PealinnAmsterdam
Rahvaarv17 200 671 (2018)
Pindala41 543 km²
Ametlikud keeledhollandi
Rahvuspüha30. aprill
Rahaühikeuro (EUR)
Tippdomeen.nl

Holland on riik Lääne-Euroopas. See on osa Madalmaade Kuningriigist, mis hõlmab lisaks Kariibi meres paiknevad Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteni. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga ja loodes Põhjamerega.

Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents asub Haagis, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Holland koosneb 12 provintsist.

Provints Pealinn Pindala (km²) Rahvaarv (2015)
Flag Drenthe.png Drenthe Assen 2639 488 871
Flevolandflag.png Flevoland Lelystad 1415 403 280
Frisian flag.png Friisimaa Leeuwarden 3340 646 092
Gelderland-Flag.png Gelderland Arnhem 4970 2 031 123
Flag of Groningen.png Groningen Groningen 2325 582 649
NL-LimburgVlag.png Limburg Maastricht 2150 1 115 805
Flag of South Holland.png Lõuna-Holland Haag 2808 3 607 150
Flag of Overijssel.png Overijssel Zwolle 3324 1 142 360
North Brabant-Flag.png Põhja-Brabant Eindhoven 4914 2 495 107
Flag North-Holland, Netherlands.png Põhja-Holland Haarlem 2665 2 775 617
Flag of Zeeland.png Zeeland Middelburg 1784 381 182
Utrecht (province)-Flag.png Utrecht Utrecht 1383 1 268 489

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes viiendik Hollandi 17 miljonist elanikst on võõrpäritolu. Hollandlased moodustavad riigi elanikust 80,8%, 19,2% on välismaal sündinud. Sisserännet riiki on mõjutanud nii riigi koloniaalminevik kui ka liberaalne rändepoliitika. Hollandi mitmekultuuriline ühiskond on kujunenud ajaloo jooksul peamiselt viie väga erineva rändelaine tulemusena. 1940. aastatel asusid Hollandisse elama seoses Indoneesia iseseisvumisega inimesed endise Hollandi India kolooniatest, kuna endiste asumaade rahvastele anti lihtsamad sisserännureeglid. 1960.–1970. aastatel saabus Hollandisse tööle palju sisserändajaid Portugalist, Itaaliast, Hispaaniast, Türgist ja Marokost ning suur osa neist jäigi Hollandisse. 1970.–1980. aastatel tuli Hollandisse sisserändajaid Kariibi mere piirkonnast ja Surinamest. Madalmaade Kuningriigi alamatena oli neil Hollandi kodakondsus ja seetõttu nende sisserännet ei piiratud. 1990. aastatele oli iseloomulik poliitiline sisseränne paljudest Aasia ja Ladina-Ameerika riikidest. 21. sajandi alguses saabusid töömigrandid Ida-Euroopast ja endise Jugoslaavia aladelt.[1]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Jussi Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Rahvastik ja majandus.. Eesti Loodusfoto, lk 43. ISBN 978-9949-460-19-9. 
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.