Hispaania pärilussõda oli aastatel 1701–1714 Euroopa suurriikide vahel toimunud sõda.
Hispaania pärilussõja põhjuseks oli Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu selles, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast seda, kui viimane Habsburgide soost Hispaania kuningas Carlos II oli surnud ilma järglasteta.
Hispaania kuningas Carlos II oli pärandanud oma valdused Bourbonide dünastia Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana võttis hispaaniapärase nimekuju Felipe V. Saksa-Rooma keiser Leopold I soovis aga Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas Louis XIV vastu sõda. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia, Hollandi Vabariik, Preisimaa, Portugal ja Savoia hertsogkond.
Sõja lõpetas Utrechti rahu. Sõja tulemusena jäi Hispaania troon Bourbonide soost Felipe V-le, keda toetas Louis XIV.
Lahinguid[]
- Carpi lahing (9. juuli 1701)
- Blenheimi lahing (13. august 1704)
- Ramillies' lahing (23. mai 1706)
- Almansa lahing (25. aprill 1707)
- Saragossa lahing (20. august 1710)