FANDOM


中华人民共和国
Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
(hiina)
Flag of the People's Republic of China.png National Emblem of the People's Republic of China.png
Hümn: "Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ"
People's Republic of China (orthographic projection).png
PealinnPeking
Rahvaarv1 403 500 365 (2016)
Pindala9 596 961 km²
Ametlikud keeledhiina
Rahvuspüha1. oktoober
Rahaühikjüaan (CNY)
Tippdomeen.cn
Hiina Rahvavabariik on riik Ida-Aasias. Hiina on rahvaarvult umbes 1,4 miljardi elanikuga maailma suurim riik.

Etümoloogia Edit

Sõna "Hiina" tuleneb pärsiakeelsest sõnast Chin (چین), mis on pärit sanskritkeelsest sõnast Cīna (चीन). Esmakordselt mainiti selle nime all 1516 Portugali maadeavastaja Duarte Barbosa (1480–1521) kroonikas. Traditsioonilise teooria, mille püstitas 17. sajandil Itaalia jesuiidi misjonär Hiinas Martino Martini (1614–1661), tuleneb Cīna sõnast "Qin" (秦), Qini dünastia oli Zhou dünastia valitsemise ajal Hiina läänepoolseim keisririik.

Geograafia Edit

Hiinal on pikim maismaa piir, Yalu jõe suudmest Tongkingi laheni on selle pikkus 22 117 km. Hiina piirneb 14 riigiga, millega ta jagab Venemaaga esikohta.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

UNESCO Maailmapäraninimistu Edit

Hiinas on UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatud 45 objekti, maailmas teine.

Lisamisaasta Nimetus Kirjeldus Pilt
1987
Mogao koopad
 
1987
Suur Hiina müür
 
1992
Wulingyuan
 
1 zhangjiajie huangshizhai wulingyuan panorama 2012
1996
Lushani rahvuspark
 
1998
Suvepalee
 
1998
Taevane tempel
 

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Rahvastik Edit

Hiinas on traditsioonilised olnud suured pered ja eelistatud poisi sündi. Hiina tegi esimesed katsed elanike arvu kasvamist piirata 1950. aastatel. 1970. aastate alguseks sündimus vähenenud kuuelt lapselt kolmeni ühe naise kohta. 1979. aastal viidi riigis ellu ühe lapse poliitika. Esialgsete plaanide kohaselt pidi see kestma umbes 25 aastat, kuid lõplikult mindi ühe kahe lapse poliitikale 2016. aastal. Ühe lapse poliitika tulemusena oli laste arv naise kohta oluliselt vähenenud: 2009. aastal oli see näitaja umbes 1,8. Laste arvu vähenemine on antud soovitud tulemuse: perede jõukus on suurenenud, tööpuudus on kahanenud ja laste kasvamiselt vabanenud investeeringud on aidanud kaasa majanduse arengule.[1]

2025. aastal möödub elanike arvult Hiinast India. Hiina elanike arvu kasv peatub 2020. aastate lõpus. Prognooside kohaselt elab Hiinas 2050 1,303 miljardit inimest.

Keeled Edit

Hiinas kõneldakse 292 keelt.

Suurimad linnad Edit

Nr Linn Elanikke (2010) Provints
1. Shanghai 20 217 748
2. Peking 16 446 857
3. Guangzhou 10 641 408 Guangdong
4. Shenzhen 10 358 381 Guangdong
5. Tianjin 9 290 263
6. Wuhan 7 541 527 Hubei
7. Dongguan 7 271 322 Guangdong
8. Foshan 6 771 895 Guangdong
9. Hongkong 6 708 000
10. Chengdu 6 316 922 Sichuan

Majandus Edit

Hiina on iidne põllumajandusmaa. Sealt pärinevad paljud kultuurtaimed. Põllumajandustoodangu poolest on Hiina maailmas esikohal. Hiina on muuhulgas maailma suurim kartulikasvataja (üle 22% maailma kogutoodangust). Samuti kasvatatakse riisi, nisu, maisi, tubakat, maapähkleid, teepõõsast ning köögi- ja puuvilja.[2] Peamised koduloomad on sead, veised ja kodulinnud.

Valuuta Edit

Käibel on Hiina jüaan.

Kultuur Edit

Toidukultuur Edit

Hiina toidukultuur on väga mitmekesine.

Sport Edit

Hiina on üks maailma vanimaid spordikultuure. On tõendeid, et vibulaskmisega tegeldi juba Lääne-Zhou dünastia ajal (1046–771 eKr). Hiina esimestes dünastias tegeldi ka vehklemise (Jiànshù) ja jalgpalli algse kujuga (Cùjū). Tänapäeva populaarsemad spordialad on võitluskunstid, korvpall, jalgpall, lauatennis, sulgpall, ujumine ja snuuker. Lauamänge, nagu go (weiqi), xiangqi ja male, mängitakse kutselisel tasemel.

Füüsiline vormisolek on Hiina kultuuris laialt esile tõstetud, hommikuti tehakse harjutusi, nt qigong ja taijiquan. Noored tegelevad jalgpalli ja korvpalliga, eriti linnakeskuste piiratud murualadel. Hiinas tegeldakse laialdaselt ka jalgrattasõiduga, 2012 oli seal 470 jalgratast. Populaarsed on ka mitu traditsioonilist spordiala, nt draakonilaevaga sõitmine, mongoolia maadlus ja traavivõistlus. Hiina tuntumate sportlaste hulka kuuluvad korvpallurid Yao Ming ja Jeremy Lin, tõkkejooksja Liu Xiang, sulgpallur Lin Dan, male maailmameister Hou Yifan, iluuisupaar Shen Xue ja Zhao Hongbo ning tennisist Li Na.

Hiina on võtnud olümpiamängudelt osa alates 1932. aastast. 2008. aastal peeti Pekingis XXIX suveolümpiamängud, 2011. aastal Shenzhenis suveuniversiaad ja 2014. aastal Nanjingis noorteolümpiamängud.

Sümboolika Edit

Rahvuslill on jaapani aprikoosipuu.

Lipp Edit

Flag of the People's Republic of China

Võeti kasutusele 27 IX 1949. Lipu kavandas Zeng Liansong. Lipu punasel taustal on kujutatud ühte suurt viisnurka, mille kõrval on kaar nelja väiksema kuldse viisnurgaga. Suur viisnurk sümboliseerib Hiina Kommunistlikku Parteid.

Vapp Edit

National Emblem of the People's Republic of China

Võeti kasutusele 20 IX 1950. Vapi keskel on kujutatud Taevase rahu väravat, mida valgustab viis tähte.

Hümn Edit

Riigihümn on "Yiyongjun Jinxingqu" ("Vabatahtlike marss"). Sõnad Tian Han, viis Nie Er.

Viited Edit

  1. Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Jussi Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Rahvastik ja majandus.. Eesti Loodusfoto, lk 46. ISBN 978-9949-460-19-9. 
  2. China. cia.gov. Vaadatud 19.6.2018