Raamaturott Viki
Advertisement
Hiid-punalehik
Entoloma sinuatum group
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Agaricomycetes
Selts: Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond: Punalehikulised Entolomataceae
Perekond: Punalehik Entoloma
Liik: Hiid-punalehik
Ladinakeelne nimetus
Entoloma sinuatum
(Pers.) P.Kumm. (1871)

Hiid-punalehik (Entoloma sinuatum) on punalehikuliste sugukonda punalehiku perekonda kuuluv seeneliik.

Liigiepiteet sinuatum tähendab ladina keeles 'laineline' ning viitab seene kübara kujule. Perekonna nimi Entoloma tuleneb vanakreeka sõnadest ἐντός (entos, 'sisemine') ja λῶμα (lóma, 'serv, ääris').

Hiid-punalehik on oma perekonna suurim liik. Kübara laius on 6–20 cm, kuid on teada ka isendeid, mille kübara läbimõõt küündib kuni 30 cm-ni. Kübar on kujult kumer kuni lame, sageli on kübara keskosas kühm. Kübara servad on lainelised. Kübar on värvuselt valge kuni hallikaspruun. Eoslehekesed on jala külge kasvanud otse või nõgusalt. Eoslehekesed on noorelt värvuselt kollakad, hiljem punakaspruunid. Jalg on 4–20 cm pikk ja 0,5–4 cm jäme. Jalg on nuiakujuline. Seeneliha on tugeva jahulõhnaga, lõhn võib olla ebameeldiv. Eospulber on punakaspruun. Eosed on nurgelised, mõõtmetega 8–11 × 7–9.5 mikromeetrit.

Hiid-punalehik sarnaneb välimuselt tavaharmiku (Clitopilus prunulus), kevad-võluheiniku (Calocybe gambosa), udulehtriku (Clitocybe nebularis) ja mitmete heinikutega (Tricholoma spp.).

Hiid-punalehik on laialt levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas, samuti on teda kohatud Türgis, Iraanis ja Hiinas Yunnani provintsis. Viljakehad esinevad üksikutena või rühmadena, samuti võivad moodustada nõiaringe. Viljakehad võivad esineda alates maist[1], kuid kõige tavalisemalt esineb hilissuvel ja sügisel. Hiid-punalehik kasvab tavaliselt laialehiste puude, näiteks tamme või pöögi, harvem kase all, samuti parkides, põldudel või rohustel aladel.

Hiid-punalehik on surmavalt mürgine seen. Ta põhjustab mao-soolehäirega mürgistust.[1] Umbes 10% seenemürgitusest Euroopas on seotud hiid-punalehikuga.

Viited[]

  1. 1,0 1,1 Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello (2005). "400 Eesti seent", Lk. 196, Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-63-5. 
Advertisement