| Harilik rebashai | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Carcharodon carcharias (Bonnaterre, 1788) |
Harilik rebashai (Alopias vulpinus) on rebashailaste sugukonda kuuluv suur hailiik.
Esimesena kirjeldas seda liiki nime all Squalus vulpinus 1788 Prantsuse loodusteadlane Pierre Joseph Bonnaterre. 1810 kirjeldas Constantine Samuel Rafinesque Sitsiilialt püütud rebashailast Alopias macrourus. Hilisemad autorid on need nimetused kokku viinud, saades Alopias vulpinus. Liiginimi vulpinus tuleneb ladinakeelsest sõnast vulpes, mis tähendab "rebane"; mõned vanemad teosed on kasutanud liiginimena ekslikult Alopias vulpes.
Harilik rebashai on levinud troopilistes ja mõõdukates vetes üle maailma, siiski eelistab ta jahedamaid veid. Teda võib kohata nii ranniku lähedal kui ka avamerel. Ta elutseb kuni 550 m sügavusel veepinnast. Suviti veedab rände ajal madalamatel laiustel.
Harilik rebashai kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Umbes pool tema pikkusest moodustab sabauimest väljaveninud ots. Voolujoonelise kehaga, lühikese terava koonuga ja võrdlemisi väikeste silmadega meenutab harilik rebashai (ja on tihti segi aetud) Alopias pelagicus't. Teda saab viimasest eristada valge kõhu poolest, mis ulatub tema rinnauimeni.
Harilik rebashai toitub pms väikestest parvekaladest, sh heeringast ja anšoovisest.
Oma suurusest hoolitama kujutab inimestele väikest ohtu, kuna tal on võrdlemisi väiksed hambad ja arglik iseloom. Ta on liha, uimede, naha ja kalamaksaõli pärast kõrgelt hinnatud töönduskala.
Rahvusvaheline Looduskaitseliit on hinnanud liigi suure ülepüügi tõttu paljudes maailma osades ohualtiks.