FANDOM


Harilik kurekael
Illustration Erodium cicutarium0
Lõhislehine kurereha
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kurerehalaadsed Geraniales
Sugukond: Kurerehalised Geraniaceae
Perekond: Kurekael Geranium
Liik: Harilik kurekael
Ladinakeelne nimetus
Erodium cicutarium
(L.) L'Hér. ex Aiton

Harilik kurekael (Erodium cicutarium) on kurerehaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Harilik kurekael on väga suure levilaga. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Samuti on ta suure levikuga ka Aasias: Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, mitmel pool Ida-Aasias ja Himaalaja piirkonnas. Kasvab ka Põhja-Aafrikas. Tulnukana esineb Austraalias ja Põhja-Ameerikas, kus on saanud invasiivseks, eriti USA edelaosa kõrbetes ja rohtlatest.

Harilik kurekael on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Ta kasvab harilikult 10–40 cm kõrguseks.[1]

Tal on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed on kuni 0,5 cm pikad, kroonlehed veidi pikemad, roosakad või helepunased. Õied paiknevad üsna pikkadel karvastel raagudel ning moodustavad hõreda õisiku, kuhu kuulub 3–8 õit. Ta õitseb juunist septembrini.[1]

Harilikul kurekaelal on seemnised, mis moodustavad koguvilja. Seemned on silindrikujulised ja siledad, värvuselt helepruunid. Taim paljuneb seemnetega. Viljad levivad loomade, sageli ka inimese abiga.[1]

Erodium cicutarium Negev

Õied

Erodium cicutarium 3246

Leht

Tal on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on hõlmised, 3–15 cm pikad ja 3–5 cm laiad. Lehekesed on üksteisest eemaldunud. Juurmistel lehtedel on pikad ja sageli punakad rootsud. Ülemised varrelehed on lühirootsulised ja vähem lõhestunud.[1]

Taime varred on lamavad või tõusvad. Nad võivad olla lihtsad või harunevad. Varred on üleni kaetud pikkade harali lihtkarvadega ja näärmekarvadega, mis asetsevad hõredalt.[1]

Harilik kurekael sisaldab parkaineid, mistõtu on teda rahvameditsiinis kasutatud sisemiste verejooksude peatamiseks.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kurekael. bio.edu.ee