Hans Arp

Hans Peter Wilhelm Arp (16. september 1886 Strasbourg – 7. juuni 1966 Basel) oli Saksa-Prantsuse maalikunstnik ja skulptor, üks dadaismi rajajaid.

Arp õppis Strasbourgis, Weimaris ja Pariisis. 1910. aastal lõi ta oma esimesed abstraktsed pildid. Ta suhtles Vassili Kandinsky ja rühmitusega Der Blaue Reiter ning osales nende näitusel.

1915. aastal siirdus Arp Zürichisse , sest ei tahtnud osaleda maailmasõjas (Šveits oli neutraalne riik). Samal aastal sai ta siiski Saksamaa konsulaadist kutse tulla sõjaväeteenistusse, kuid vaimuhaigust teeseldes õnnestus tal seal pääsesda.

Arp osales alates 1917 aastast aktiivselt dada-liikumises. Samal aastal hävitas ta kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Ta hakkas viljelema orfismi ja kubismi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult kollaažitehnika. Ta olevat vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaže looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine juhuslikkusest, mis andis sageli ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone.

1918. aastal kirjutas Arp alla dadaistide manifestile ja osales aktiivselt Max Ernsti ümber koondunud Kölni dada-liikumises. 1922. aastal organiseeris ta konstruktivistide kongressi Weimaris. 1925. aastal asus ta elama Pariisi, kus vastavalt Prantsusmaa seadustele sai tema uueks eesnimeks Jean. Seal ühines ta sürrealistidega. Sel perioodil lõi ta nöörpilte ning alustas kuulsat "Konstellatsioonide"-seeriat. 1930. aastal valmisid Arpi esimesed täisplastilised tööd. 1942. aastl põgenes Arp taas Šveitsi ja elas seal kuni surmani.

Arpi esimene abikaasa Sophie Taeuber-Arp oli samuti kunstnik. Sophie suri 53-aastaselt Zürichis aastal 1943. Seejärel abiellus Arp uuesti Marguerite Hagenbachiga.