FANDOM


Hiina ajalugu

Han
Hani dünastia valitses Hiina keisririiki aastatel 206 eKr220 pKr. Hani dünastiale eelnes Qini dünastia (221–207 eKr) ja järgnes Kolme riigi ajastu (220–280 pKr). Dünastia rajas mässuliste juht Liu Bang, tuntud postuumselt kui keiser Han Gaozu. Dünastia katkestas lühikeseks ajaks endise asevalitseja Wang Mangi Xini düastia. See vahevalitsus jagab Hani kahte ajajärku: Lääne-Han (206 eKr – 9 pKr) ja Ida-Han (25–220 pKr). Hani dünastia kestis üle nelja sajandi ja selle valitsemisaega peetakse kuldseks ajastuks Hiina ajaloos. Tänapäeval nimetavad Hiina suurim rahvusrühm ennast hanideks ehk hiinlasteks.

Etümoloogia Edit

"Shǐjì" järgi määras hegemoon Xiang Yu pärast Qini dünastia lagunemist Liu Bangi väikse Hanzhongi lääni printsiks, mis oli nime saanud asukoha tõttu Hani jõel. Pärast Liu Bangi võitu Chu-Hani sõjas nimetati Hani dünastia Hanzhongi lääne järgi.

Ajalugu Edit

Lääne-Han Edit

Hiina esimene keisridünastia oli Qini dünastia (221–206 eKr). Qini dünastia ühendati sõdivate riikide ajastul vallutusega, kuid keisririik muutus pärast selle esimese keisri Qin Shi Huangdi surma ebastabiilseks. Nelja aastaga oli dünastia võim mässu ees kokku varisenud. Kaks endist mässuliste juhti Xiang Yu Chu kungiriigist ja Liu Bang Hani riigist alustasid sõda hegemoonia pärast Hiina üle, mis oli pärast Qini dünastia lagunemist lõhestunud kaheksateistkümneks kuningriigiks, kes kõik vandusid truudust kas Xiang Yule või Liu Bangile. Kuigi Xiang Yu tõestas end võimeka vähejuhina, alistas Liu Bang ta aastal 202 eKr tänapäevase Anhui aladel toimunud Gaixia lahingus. Liu Bang võttis endale keisritiitli (huangdi) ja sai postuumselt tuntuks kui keiser Han Gaozu. Taasühinenud Hiina pealinnaks sai Chang'an.

Pottery warriors, Xihan

Lääne-Hani ajajärgu jalaväe (esiplaanil) ja ratsaväe (tagaplaanil) keraamilised kujukesed

Lääne-Hani dünastia algusaastel oli keisririik jagatud kolmeteistkümneks komandörkonnnaks (sh pealinnapiirkond) ja kümneks poolautonoomseks kuningriigiks. Komandörkonnad hõlmasid 1/3 riigi lääneosast ja neid valitses otse keskvalitsus. Ülejäänud 2/3 riigist hõlmasid feodaalsed kuningriigid, mida valitsesid keisri määratud kuningad. 157 eKr asendati kõik kuningad Liu keiserliku perekonna liikmetega, kuna mittesugulaste lojaalsus trooni ees küsitav. Pärast mitme Hani kuninga ülestõusu, milles suurim oli 154 eKr toimunud seitsme riigi ülestõus, sätestas keiserlik õukond seeria reforme. Esimesena piirati 145 eKr selliste kuningriikide suurust ja võimu ning kuningriikide territooriumid jagati keskvalitsuse hallatavateks komandörkondadeks. Kuningad ei saanud määrata enam oma ametnikkonda. Kuningad said läänide sümboolseteks juhtideks ja kogusid isiliku sissetulekuna osa maksutuludest. Kuningriike ei kaotatud kunagi täielikult ja nad olid olemas kogu Hani dünastia ajal.

Hiina põhjaosas vallutas xiongnu hõimu pealik Modu (valitses 209–174 eKr) mitmed Euraasia steppide idaaladel elanud hõimud. Oma võimu lõpuks valitses ta Mandžuuriat, Mongooliat ja Tarimi nõgu, orjastades Samarkandist idas üle kahekümne hõimu. Keiser Gaozu oli murelik Hani valmistatud rauast relvade kaubanduse pärast xiongnu'dega piki põhjapiiri ja ta lõi nendega kaubandusliku embargo. Kuigi embargo oli juba sisse seatud leidsid xiongnu'd siiki kaupmehi, kes olid neid valmis varustama. Hiina jõud korraldasid xiongnu'de vastu üllatusrünnakuid. Kättemaksuks tungisid xiongnu'd tänapäeva Shanxi provintsi, kus nad alistasid 200 eKr Baidengi lahingus Hani väed. Pärast läbirääkimisi sõlmisid xiongnu'de ja Hani dünastia juhid 198 eKr võrdse partnerluse heqin, kuid Hani dünastia oli sunnitud andma xiongnu'dele andamina suures koguses siidriideid, toitu ja veini.

Vaatamata tribuudi andmisele ja läbirääkimistele Laoshangi ja keiser Wendi vahel piiriäärsete turgude avamisele ei kuuletunud paljud xiongnu'de alamad lepingule ja ründasid lisa kasumi saamiseks perioodiliselt Hani keisririigi territooriume Suurest Hiina müürist lõunas. Keiser Wudi koondatud õukonna nõupidamisel olid enamik ministreid poolt heqin'i kokkuleppe säilitamises. Keiser Wudi kinnitas selle heaks vaatamata jätkuvatele xiongnu'de rünnakutele. Siiski veenduti õukonna nõupidamisel aasta hiljem, et xiongnu'de pealiku mõrv võib viia nende riigi kaosse ja Hani dünastia paremusele. Kui see plaan 133 eKr ebaõnnestus käivitas keiser Wudi mitu sõjalist sissetungi xiongnu'de territooriumile. Hiina armee vallutas ühe tugipunkti teise järel ja rajasid oma kohalolu tugevdamiseks põllumaid. Rünnak kulmineerus 119 eKr Mobei lahingus, kus Hani väejuhid Huo Qubing ja Wei Qing surusid xiongnu'de õukonna Gobi kõrbest põhja põgenema.

Pärast Wudi valitsemist püsis Hani dünastia ja xiongnu'de vaheline konflikt aga edasi. Xiongnu'de pealik Huhanye alistus lõpuks Hanile 51 eKr, misjärel pidid xiongnu'd Hanile tribuuti maksma. Huhanye rivaal troonikohale, Zhizhi, tapeti tänapäeva Tarazi aladel Kasahstanis 36 eKr toimunud Zhizhi lahingus Hani dünastiaga.

ChangXingongdeng

Kullatud pronksist õlilamp 2. sajandist eKr, mis kujutab põlvitavat naisteenrit. Leitud Hani printsi Liu Shengi abikaasa Dou Wani hauakambrist.

121 eKr surusid Hani väed xiongnu'd välja Hexi koridori ja Lop Nuri vahelistest tohutust territooriumist. 111 eKr sooritasid xiongnu'd ja tsjangid sellele alale tagasilöögi. Samal aastal lõi Hani õukond sellesse piirkonda neli uut piiräärset komandörkonda: Jiuquan, Zhangye, Dunhuang ja Wuwei. Suurem osa piiräärsetest elanikest olid sõdurid. Mõnikord pani õukond talupojad vägisi elama uutesse piiriäärsetesse asulatesse, samuti valitsusele kuuluvad orjad ja vangid, kes tegid rasket tööd. Õukond julgustas samuti lihtkodanikke, nagu põllupidajad, kaupmehed, maaomanikud ja palgatöölised, vabatahtlikult piiri äärde elama asuma.

Isegi enne Hani dünastia laienemist Kesk-Aasiasse, oli diplomaat Zhang Qian loonud aastatel 139125 eKr sidemeid paljude naabertsivilisatsioonidega. Zhang külastas umbes hilisema siiditee kaudu Dayuani (Fergana linna), Kangju ja Daxia riiki, samuti kogus teavet Induse jõe orus Põhja-Indias ja Partias. Kõigis neis riikides loodi Hani saatkonnad. Sellega kujunes siiditeel välja tugevam kaubaühendus, mis ulatus Rooma keisririigini.

Ligikaudu aastatel 11560 pKr võitlesid Hani väed xiongnu'dega ülemvõimu eest Tarimi nõos asuvate linnriikide üle. Võidukaks osutus Hani dünastia, luues 60. aastal eKr läände protektoraadi, mis tegeles piirkonna kaitse- ja välispoliitikaga. Hani keisririik laienes lisaks lõuna poole. Aastal 111 eKr vallutati merd pidi Nam Việti riik, Hani keisririigi valdusse läksid tänapäeva Guangdong, Guangxi ja Põhja-Vietnam. Aastal 109 eKr vallutati Diani kuningriigilt Yunnan ja osa Korea poolsaarest.

Vallutussõdade ja koloniaalse laienemise tasumiseks riigistas keiser Wudi paljud erakätes olevad tööstused. Ta lõi keskvalitsuse monopolid, mida valitsesid peamiselt endised kaupmehed. Need monopolid hõlmasid sool-, raua- ja alkohoolsete jookide tootmise, samuti müntimise. Alkohoolsete jookide monopool kestis ainult aastatel 9881 eKr ning soola ja raua monopolid kaotati lõpuks Ida-Hani ajajärgu alguses. Müntide väljaandmine jäi keskvalitsuse monopoli kätte kogu ülejäänud Hani dünastia ajaks. Valitsusepoolsed monopolid lõpuks tühistati, kui poliitiline fraktsioon, kelleks olid reformistid, saavutasid õukonnas suurema mõjuvõimu. Reformistid vastandusid modernistide fraktsioonile, mis oli domineerinud õukonnapoliitikat keiser Wudi valitsusajal ja hilisema Huo Guangi asevalitsuse ajal. Modernistid toetasid agressiivset ja ekspansionistlikku välispoliitikat, mida toetati valitsuse tugevast sekkumisest erasektorisse saadud tuludega. Reformistid lükkasid need poliitikad ümber, soodustades ettevaatlikku, mitte-ekspansiivset välispoliitikale lähenemist, kokkuhoidlikku riigieelarve reformimist ja eraettevõtjatele seatud madalat maksumäära.

Wang Mangi valitsemisaeg ja kodusõda Edit

China qing blue

Keraamiline kann Lääne-Hani dünastia ajajärgust, kaunistatud draakoni-, fööniksite- ja taotie-kujutistega.

Wang Zhengjun (71 eKr–13 pKr) oli esimene keisrinna, hiljem lesk-keisrinna ja lõpuks suur lesk-keisrinna vastavalt keisrite Yuandi (valitses 49–33 eKr), Han Chengdi (valitses 33–7 eKr) ja Aidi (valitses 7–1 eKr) valitsemisaegadel. Sel ajal kandsid tema meessugupool pärimisliinis asevalitseja tiitlit. Aidi surma järel nimetati Wang Zhengjuni õepoeg Wang Mang (45 eKr–23 pKr) keiser Pingdi valitsemisajal riigimarssalina asevalitsejaks. Kui Pingdi 3. detsembril 6 pKr suri, valiti pärijaks Ru Zi (suri 25 pKr) ning Wang Mang määrati Ru Zi lapsepõlve ajaks keisri kohusetäitjaks. Wang lubas anda võimu üle, kui pärija on täiskasvanuikka jõudnud. Vaatamata sellele lubadusele ning aadlite protestide ja vastuhakkude vastu, väitis Wang Mang 10. jaanuaril, et jumalik Taeva mandaat kutsus lõpetama Hani dünastiat ja panema aluse enda, Xini dünastiale (9–23 pKr).

Wang Mang algatas hulga suuri reforme, mis kukkusid aga läbi. Reformid hõlmasid orjuse seadusevastaseks kuulutamine, riigistatud maa võrdne jagamine leibkondade vahel ja uue rahasüsteemi sissetoomine, mis vähendas müntimise väärtust. Kuigi need reformid kutsusid esile märkimisväärset vastuseisu, langes Wangi riigikord lõplikult kokku aastatel 3–11 pKr suurte üleujutuste ajal. Järkjärgulise muda kogunemise tõttu Kollasel jõel tõusis jõgi üle kallaste. Kollane jõgi lahknes kaheks uueks haruks: esimene tühjenes põhjas ja teine lõunas, Shandongi poolsaarel. Üleujutuse tõttu oli tuhanded talupojad sunnitud oma maadelt lahkuma. Paljud neist liitusid ellujäämise nimel mässavate rühmitustega, millest tuntuim oli "Punakulmud". Wang Mangi armee oli võimetu neid suurearvulisi rühmitusi maha suruma. Lõpuks tungis mässulisest koosnev rahvahulk Weiyangi paleesse ja tappis Wang Mangi.

S-148 Wang Mang huo bu

Wang Mangi valitsemisajast pärit pronksmündid

Keiser Jingdi (valitses 157–141 eKr) järeltulija, keiser Gengshidi (valitses 23–25 AD) üritas Hani dünastiat taastada ja hõivas Chang'an, mille nimetas pealinnaks. Siiski tõrjusid rühmitusse "Punakulmud" kuulunud mässajad ta troonilt, tapsid siis ja määrasid nukuvalitsejaks Liu Penzi. Keisri Gengshi vend Liu Xiu, kes on tuntud postuumselt keisrina Han Guangwudi (valitses 25–57 pKr), nõudis Gengshi nimetamist keisriks.

Guangwudi valitsemisajal Hani keisririik taastati. Guangwudi viis aastal 25 pealinna Luoyangi. Aastal 27 sundisid Guangwudi ohvitserid Deng Yu ja Feng Yi "Punakulmud" alistuma ja tapsid riigireetmise eest selle juhid. Aastatel 2636 pidas Guangwudi sõda teiste piirkondlike sõjapealike vastu, kes nõudsid endale keisritiitlit. Sõjapealikud aga alistati ja Hani dünastia võimuajal Hiina taasühines.

Hani dünastia rajamise ja Wang Mangi valitsemisaja vaheline periood on tuntud Lääne-Hani dünastiana (西漢; Xī Hàn) või esimese Hani dünastiana (前汉; Qiánhàn). Sellel ajajärgul paiknes pealinn Chang'anis (tänapäeva Xi'an). Guangwudi valitsemisajal viidi pealinn ida poole, Luoyangi. Ajavahemik Guangwudi valitsemisajast kuni Hani dünastia lagunemiseni aastal 220 on tuntud Ida-Hani dünastiana (东汉; Dōng Hàn) või hilise Hani dünastiana (后汉; 'Hòu Hàn).

Ida-Hani dünastia Edit

CMOC Treasures of Ancient China exhibit - painted figure of a cavalryman

Ida-Hani dünastia ajajärgust pärit keraamiline kujuke, mis kujutab hobusel istuvat sõdurit. See leiti ühe sõjakindrali hauast Xianyangis Shaanxis

Ida-Hani dünastia, tuntud ka kui hiline Hani dünastia, sai ametlikult alguse 25. aasta 5. augustil, kui Liu Xiu sai keiser Guangwudiks. Wang Mangi valitsuse vastu toimud mässude ajal rünnati Goguryeo riiki, mille üle ei saavutanud Han kontrolli kuni 30. aastani pKr. Aastal 40 alustasid Hani keisririigi vastu mässu Vietnami Trưngi õed. Ülestõusu surus maha Hani dünastia keiser Ma Yuan (suri 49 pKr) aastatel 4243 tehtud sõjakäiguga. Wang Mang alustas uuesti sõjategevust xiongnu'de vastu, kes olid Hiinast iseseisvad kuni selle ajani, mil nende juht Bi alistus 50. aastal Hani keisririigile. Sellega jagati xiongnu'de alad kaheks rivaalitsevaks riigiks: lõunapoolset riiki juhtis Bi, kes oli Hani keisririigi liitlane, ja põhjapoolset riiki juhtis Punu, kes oli Hani keisririigi vaenlane.

Wang Mangi tormilisel valitsemisajal kaotas Hani keisririik kontrolli Tarimi nõo üle. Selle vallutas aastal 63 xiongnu'de Punu juhitud riik. Xiongnu'd kasutasid Tarimi nõgu Hani keisririigi valduses olnud Hexi koridori vallutamises tänapäeva Gansu provintsis. Dou Gu (suri 88 pKr) alistas põhjapoolse xiongnu'de riigi 73. aastal toimunud Yiwulu lahingus, tõrjudes nad välja Turpani piirkonnast ja jälitades neid kuni Barköli järveni.

Vaata ka Edit