FANDOM


Halmahera jooksuhuik
HabroptilaWallaciiWolf
Halmahera jooksuhuik, joonistus Joseph Wolf (1859)
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurelised Gruiformes
Sugukond: Ruiklased Rallidae
Perekond: Habroptila
Gray, 1861
Liik: Halmahera jooksuhuik
Ladinakeelne nimetus
Habroptila wallacii
Gray, 1860

Halmahera jooksuhuik (Habroptila wallacii) on ruiklaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind.

Esimesena kirjeldas seda liiki Inglise zooloog George Robert Gray 1860, paigutades ta monotüüpsesse perekonda Habroptila. Perekonnanimi tuleneb kreekakeelsest sõnades habros ('õrn, tundlik, ilus') ja ptilon ('sulg'). Liiginimi wallacii anti Briti zooloogi Alfred Russel Wallace'i auks. Kohalike nimede seas on lind tuntud "soisa", "tibiales" ja "rèie".

Halmahera jooksuhuik on lähedalt sugulane paapua jooksuhuigiga (Megacrex inepta) ja hiidhuigiga (Eulabeornis castaneoventris).

Endeemne Halmahera saarel Indoneesias, kus ta pesitseb metsa lähedal läbimatus saagopalmide soos.

Halmahera jooksuhuigi sulestik on enamjaolt tume, kilthall, silmade ümber on paljas nahk; pikk, jäme nokk ja jalad on kõik erepunased. Ta teeb madalat, trummimängusarnast häält, millele lisandub tiivade lehvitamisel tekkiv heli. Lind on kartlik ja teda on tihedas metsas raske märgata, mistõttu on tema käitumise kohta vähe teada.

Halmahera jooksuhuik toitub saagopalmide võrsetest ja putukatest ning ta neelab ka toidu tükeldamiseks väikseid kive. Lind on ilmselt monogaamne.

Halmahera jooksuhuigi populatsioon on hinnaguliselt 3500–15 000 isendit ja piiratud levila tõttu on Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindab linnu ohualtiks. Elupaikade vähenemist ohustab metsade hävitamine ja märgalade muutmine riisipõldudeks.

Viited Edit