FANDOM


Filmi kohta vaata artiklit Halloween (film).
Jack-o'-Lantern 2003-10-31

Kõrvitsalatern on üks Halloweeni sümboleid. Seest õõnestatud kõrvitsad sümboliseerivad vaimude peletamist majast.

Halloween on püha, mille juured ulatuvad keldi lõikuspühasse, mis on ilmselt paganlike tunnustega, eriti gaelide kõigi pühakute päeva Samainiga. Halloweeeni tähistatakse 31. oktoobril, kõigi pühakutepäeva õhtul. Halloweeni tähistatakse peamiselt inglisekeelsetes riikides, eriti USA-s ja Suurbritannias.

Tüüpilised Halloweeni aegsed tegevused on kostümeeritult ringi liikumine, majade jm kaunistamine, kõrvitsalaternate kandmine, pidutulede põletamine, kummitavate huviobjektide külastamine, vingerpusside tegemine, õuduslugede rääkimine ja õudusfilmide vaatamine.

Nimi Edit

Sõna "Halloween" on esimest korda mainitud umbes 1745. Halloween tuleneb inglise-šoti fraasist All Hallows' Eve ('pühakutepäeva eelõhtu').

Ajalugu Edit

Halloween võib pärineda ka Vana-Rooma festivalist Parentalia, kuid üldlevinud teadmiste kohaselt pärineb Halloween keldi paganate festivalist Samain.

Traditsioonid Edit

Kostüümid Edit

Trick or treat in sweden

Kostümeeritud lapsed Rootsis

Viimasel ajal on saanud Halloweeni üheks elemendiks karnevalikostüümid. Halloweeni kostüümid said alguse 20. sajandi alguse ja see traditsioon pärineb ilmselt Ameerika kostüümipeost. Esmakordselt kanti Halloweeni ajal kostüüme 1895 Šotimaal. Enne 20. sajandit sellist traditsiooni USA-s, Iirimaal ja Inglismaal ei esinenud. Šotimaal kehastusid kostümeeritud lapsed erinevateks koletisteks ja teisteks tegelasteks, nad käisid majast majja ja anusid maiustusi (guisers).

Tänapäevased Halloweeni kostüümide teemad on mitmesugused kurjad või üleloomulikud olendid, vampiirid, libahundid, nõiad, haldjad, popkultuuri isiksused jne.

Kostümeeritult ringi liikumine Edit

Kostümeeritult ringi liikumine on tavapärane laste pidustus Halloweeni ajal. See on pärit USA-st, esimest korda on sellist tegevust mainitud 1934. aastal ja see aktiveerus järgmistel aastatel. Lapsed käivad kostümeeritult majast majja küsides kostitusi, näiteks maiustusi või mõnikord raha, küsimusega "Trick or treat?" ("Komm või pomm; otsetõlkes: trikk või komm?"). Sellega püüti majaomanikke ähvardada, et kui nad ei anna kostitusi, tehakse kahju temale või tema varale. Tava on pärit keskajast, mis on lähedalt seotud hingedepäeva almusepalumisega, kui pms Euroopas käidi tänavatel maskikostüümides ja majades tantsimas või mängimas. Iirimaal ja Inglismaal käisid vaesed majades anumas nn hingede kooki.

Sümbolid Edit

Iirimaal ja Šotimaal kantakse traditsiooniliselt Halloweeni ajal naerist, kuid Põhja-Ameeerika immigrandid hakkasid selle asemele kasutama kodumaist kõrvitsat, mis oli palju pehmem ja suurem, mille tõttu oli teda kergem kanda kui naerist. Ameerika kõrvitsa kandmise traditsioon pärineb 1837. aastast, see oli algselt seotud viljasaagikoristusega ja ei seostunud Halloweeniga kuni 19. sajandi lõpuni. Samuti on levinud sügisteemad, näiteks maisikest ja hernehirmutis. Halloweeni ajaks kaunistatakse kodud sellist tüüpi kaunistustega. Halloweeni kujutusteemad on surm, kurjus, nõiad ja müütilised koletised. Halloweeni traditsioonilised värvid on must, oranž ja punakaslilla.

Toit Edit

Pumpkin Pie

Kõrvitsapirukas

Paljud läänekristlikud usulahud ei söö kõigipühakutepäeval liha, süües rohkem taimetoitu. Põhjapoolkeral langeb Halloween kokku õunasaagi koristamisega. Õunad kastetakse tervenisti suhkrusiirupi ja kaetakse sageli ka pähklitega. Mõni aeg tagasi olid majast majja liikuvatele lastele karamellõunade andmine tavaline, kuid see tava hääbus pärast seda, kui väidetavalt olla USA-s maiustustesse lisatud ka nööpnõelu ja žiletiterasid, kuid sellised juhused olid siiski harvad.

Ka tänapäeval püsib tava Iirimaal küpsetada Halloweeni ajal barmbracki leiba, kuhu peidetakse enne küpstamist sõrmus, münt vms. See, kes leiab peidetud sõrmuse, kohtab järgmisel aastal oma tõelist armastust. See on sarnane kolmekuningapäevl küpsetatava kolmekuningakoogi traditsiooniga.

Halloweeniga seotud toidud ja nende levikuaala: