Raamaturott Viki
Advertisement
Hallhüljes

Kaitsestaatus

Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Alamselts: Loivalised Pinnipedia
Sugukond: Hülglased Phocidae
Perekond: Hallhüljes Halichoerus
Nilsson, 1820
Liik: Hallhüljes
Ladinakeelne nimetus
Halichoerus grypus
(Fabricius, 1791)

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on kiskjaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja, kes täiskasvanuna võib kaaluda üle 250 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikk. Loomaaedades on hallhülged elanud kuni 45-aastaseks, kuid arvatakse, et looduses on eluiga lühem – umbes 35 aastat.

Hallhülge arvukus on Eestis viimastel aastatel kasvanud kiirusega 6–8 % aastas. Näiteks 2014. aastal loendati umbes 5300 looma.

Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest. Osa hallhülgeid peab jahti just mõrdade suu juures, kus veel kogenematu noorloomad võivad langeda kaaspüügi ohvriks. Suurim kaaspüük Eestis on Pärnumaal, kus kalarohkus on hülgeid ligi meelitanud.

Viited[]

Advertisement