Hồ Chí Minh (ajalooline nimi Saigon) on linn Vietnamis, elanike arvult riigi suurim linn. See asub Saigoni jõe suudmes.
Elanike arv on 2017. aasta seisuga 8 444 600. Linnastus elab umbes 12 miljonit inimest.
Kõige vanem asula rajati praeguse linna alale 4. sajandil, kui sinna rajati Funani riigi valitsusajal tempel. Tšaamide riigi ajal asus seal asula nimega Baigaur, mis oli rajatud 11. sajandil. Selle anti nimeks Prey Nokor pärast seda, kui riigi oli vallutanud khmeerid. Khmeeride kuningas lubas vietnamlastel riigis elada alates aastast 1623. Nguyễn Hữu Cảnhi juhtimisel sai sellest 1698. aastal Vietnami linn. Algselt oli linna nimi Gia Dinh, 18. sajandil sai selleks Saigon. Alates 1862. aastast oli linn osa Prantsuse impeeriumist. Pärast Teist maailmasõda sai see Lõuna-Vietnami pealinnaks. 1975. aastal vallutas linna Põhja-Vietnam ning see sündmus (Teine Saigoni lahing) märkis ühtlasi Vietnami sõja lõppu.
Vaade Hồ Chí Minhile Bitexco Financial Towerilt
Oma praeguse nime sai linn 1975. aastal Vietnami RDV riigijuhi Hồ Chí Minhi järgi, kes oli surnud 1969. aastal.
Hồ Chí Minhis valitseb troopiline kliima. Eristuvad kaks aastaaega. Vihmahooaeg kestab maist oktoobri lõpuni. Sel ajal langevad sademed moodustavad suurema osa aastasest sademete hulgast – aastane sademete hulk on 1931 mm, millest umbes 1800 mm langeb vihmahooajal. Kuivem aastaaeg kestab detsembrist aprillini. Kõige vähem sajab jaanuarist aprilli alguseni (keskmiselt 5–15 mm kuus). Aasta keskmine temperatuur on 28 °C. Kuude keskmised temperatuurid sellest kuigivõrd ei erine. Kõrgeim õhutemperatuur (40 °C) on mõõdetud aprillis ning madalaimad õhutemperatuurid (14 °C) detsembris ja jaanuaris.