Mehhikolt USA-le läinud alad: Ameerika-Mehhiko sõjaga (punasega) ja Gadsdeni ostuga (kollasega)
Guadalupe Hidalgo leping sõlmiti 2. veebruaril 1848 Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, mis lõpetas Ameerika-Mehhiko sõja. See sõlmiti Villa de Guadalupes, Põhja-México linnaosas.[1]
Lepinguga tõmmati kahe riigi vahele piir mööda Rio Grande ja Gila jõge. USA maksis Mehhikole võidetud alade (nüüd Arizona, California, Lääne-Colorado, Nevada, New Mexico, Texas ja Utah) eest 15 miljonit dollarit ning kustutas 3,25 miljoni eest Mehhiko võlgu USA kodanike ees.[2] Selle lepinguga saavutas USA oma täieliku mandrilise ulatuse, v.a Gadsdeni ostuga seotud alad (1853).[1]
Mehhikos jättis leping paljud riigi kodanikud ebakindlaks riigi edasise iseseisvuses; järgnes poliitiline ekstremism ja 1857. aasta lõpus puhkes kodusõda. Orjuse ulatus oli USA-s seatud 1820. aasta Missouri kompromissiga, kuid uued Mehhikolt saadud suured maa-alad tõstetasid selle küsimuse taas esile.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk Treaty of Guadalupe Hidalgo. ISBN 1-593394-92-6.
- ↑ "USA-Mehhiko sõda 1846-1848: Kes selle sõja siis lõpuks võitis?". Forte. 13. jaanuar 2014