Gregorius I Francisco de Zurbaráni maalil. Paavsti tiaara, mida Gregorius maalil kannab, on anakronistlik.
Gregorius I (Gregorius Suur; umbes 540 Rooma – 12. märts 604 Rooma) oli paavst aastatel 590–604. Ta oli esimene munk, kes sai paavstiks. Teda austatakse katoliku kirikus Kiriku doktorina. Teda on peetud keskaja üheks kõige silmapaistvamaks paavstiks.
Gregorius sündis 540. aasta paiku Roomas. Tema isa Gordianus (suri 574) oli jõukas aristokraat. Ta pärines tuntud suguvõsast ja oli paavst Felix III järeltulija. Gregoriuse ema Silviat (515–592) austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna.
Ta elas mungana ühes enda rajatud kloostris. 572. aasta paiku sai ta keiser Justinus II soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli linna kõrgeim tsiviilamet. Aastatel 579–586 oli ta Bütsantsis paavst Pelagius II saadik.[1]
7. veebruaril 590 suri paavst Pelagius II katku, misjärel valiti tema asemele üksmeelselt Gregorius, kes võttis selle ameti vastu tõrkuva hoiakuga ning nõustus valikuga alles pärast Bütsantsi keisri mandaadi saabumist. Gregorius oli esimene paavst, kes nimetas end "Jumala teenrite teenriks".[1]
Gregorius I reorganiseeris paavstile kuuluvad maavaldused, et kõrvaldada eri aladel sotsiaalset ebavõrdsust. Ta määras Itaalia linnadesse ametisse kubernere, korraldas Rooma väeosade varustamist, määras ametisse Rooma väepealikke ja instrueeris neid. Oma mõjuvõimu laiendamisega pani ta aluse Kirikuriigi tekkimisele.
Paavst taotles langobardidega pikaajalise rahulepingu sõlmimist, mis õnnestus lõpuks 599. aastal. Gregorius I edendas misjonitööd paganate seas igal viisil. 596. aastal saatis ta Inglismaale misjonitööd tegema Augustinuse, kellest sai hiljem esimene Canterbury peapiiskopi. Ta taunis arianismi, oli samuti orjuse vastane ja soodustas juutide ristiusku pööramist.
Gregorius koostas mitu keskaja populaarset moraaliteoloogiaalast käsitlust, sh Iiobi raamatule lisatud kommentaar "Moralia, sive Expositio in Job". Ta viis läbi ka kirikuuusika reformi (gregoriuse laul).
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 Gregorius I Suur. ents.ee. Vaadatud 21.11.2018
| Eelnev: Pelagius II |
Rooma paavst 590–604 |
Järgnev: Sabinianus |