Vaade Goughi saarele
Gough (tuntud ka kui Gonçalo Alvares) on vulkaaniline saar Atlandi ookeani lõunaosas. See kuulub Tristan da Cunha saarestikku, mis on osa Suurbritannia meretagusest alast Saint Helena. See asub Tristan da Cunha saarest 400 km kaugusel kagus. Saar on asustamata, kuid seal paikneb mehitatud meteoroloogiajaam. Selle tegevust juhib Lõuna-Aafrika Rahvuslik Antarktika Programm alates 1956. aastast.
Saar on ristkülikukujuline. Saare pikkus on 13,9 km ja laius 8 km. Saare pindala on 65 km². Kõrgeim koht on Edinburgh Peak (910 m). Goughi saar ümbritseb mitu pisisaart. Saar on üks eraldatumaid paiku maailmas: Kaplinn Lõuna-Aafrika Vabariigis asub sellest umbes 2800 km kaugusel ja Lõuna-Ameerika maismaa üle 3000 km kaugusel. Asukoha tõttu 40 lõunalaiuskraadi läheduses puhuvad seal aastaringi tugevad läänetuuled ja sajab üle 3000 mm aastas. Keskmine õhutemperatuur on 11,9 °C.
Goughi saar avastas tõenäoliselt 1505. aastal Portugali maadeavastaja Gonçalo Álvares, kelle järgi saar paaril järgneval sajandil kaartidel nimetatud oli. Osade ajaloolaste järgi maabus esimesena saarel 1675. aastal inglise meresõitja Anthony de la Roché. Saar on saanud oma praeguse nime Charles Goughi järgi, kes kindlate andmete kohaselt saarel 1732. aastal käis.
Goughi saarel on üks väheseid puutumata ökosüsteeme ja see pakub häid pesitsuspaiku merelindudele. Saarel elab kaks endeemset linnuliiki: gough'i tait (Gallinula comeri) ja tsiitsitajalane Rowettia goughensis. 19. sajandil vaalapüüdjatega kaasa tulnud koduhiir ohustab pärismaised liike. Saarel asub maailma suurim lähisantarktika merikarude koloonia.
Goughi saar kanti 1995. aastal koos Inaccessible'i saarega UNESCO maailmapärandi nimistusse.