Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus.
Gizas on kokku 3 püramiididi : Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid. Giza püramiidid on üks seitsmest maailmaimest. Võrreldes teiste antiikaja maailmaimedga olid Giza püramiidid kõige vanem maailmaime. Püramiididesse oli maetud ainult vaarao. Püramiidide küljed on paigutatud täpselt ilmkaarte järgi. Vanimat ja suurimat püramiidi nimetatakse Suureks püramiidiks. Püramiid ehitati Hufule (kreeka keeles Cheopsile) umbes 2500 eKr. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel ehitati Suurt püramiidi 20 aastat. Algselt oli püramiid 147 meetrit kõrge. Suure püramiidi ehitamiseks kulus 2,3 miljonit kiviplokki (keskmine kiviplokk kaalus u. 2300kg). Püramiidi ühe külje pikkus on 230 meetrit. Vanuselt ja suuruselt teine püramiid ehitati Khafrele. Noorim ja väikseim Giza püramiid ehitati Menkaurele. Püramiidide ehitjad olid pealmiselt tavalised põlluharijad, mitte orjad. Püramiidide ehitamisel on kasutatud kollast ja valget lubjakivi ning graniiti. Püramiidide hauakambritest on kõik aarded röövitud. Giza püramiidide loomulikule kulumisele ja et püramiidide valge lubjakivist kate on aegade jooksul ära varastatud on püramiidid oma esialgsest kõrgusest tunduvalt madalamad. Giza püramiidid on ainsad tänapäevani säilinud antiikaja imed ja need on ainsad atiikaja imed, mis koosnevad kolmest eraldi imest.