FANDOM


Gigantopithecus
Gigantopithecus blacki mandible 010112
Gigantopithecus blacki alalõualuu
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Primaadid Primates
Sugukond: Inimlased Hominidae
Alamsugukond: Ponginae
Perekond: Gigantopithecus
von Koenigswald, 1935

Gigantopithecus oli Kagu-Aasias 9 miljonit kuni 100 000 aastat tagasi elanud inimlaste perekond. Perekonda kuulusid teadaolevalt suurimad kunagi elanud primaadid. Nad võisid kahele jalale tõustes olla kuni kolme meetri pikkused ja kaaluda 300–500 kilo ehk 2–3 korda rohkem, kui nüüdisaegne gorilla.

Esimesena kirjeldas Gigantopithecus't 1935. aastal Saksa-Hollandi paleontoloog Gustav Heinrich Ralph von Koenigswald ühest Hongkongi apteegist leitud ebatavalise purihamba põhjal. Kivistunud hambaid ja luid on sageli jahvatatud pulbriks ning kasutatud tuhandeid aastaid Hiina klassikalises meditsiinis.[1]

Leitud fossiilide põhjal on Gigantopithecus jagatud kolmeks liigiks:

  • Gigantopithecus blacki – liik, keda von Koeningswald Hongkongist leitud fossiilide põhjal kirjeldas sai liiginime tema töökaaslase Davidson Blacki järgi. Liik on tuntud Vietnamist ja Lõuna-Hiinast leitud hammaste ja alalõualuu põhjal. G. blacki on kolmest seni teadaolevast liigist kõige hiljutisem.
  • Gigantopithecus bilaspurensis – kirjeldatud Indiast leitud paari lõualuu ja hammaste põhjal. Elas arvatavasti 6–9 miljonit aastat tagasi miotseenis.
  • Gigantopithecus giganteus – elas umbes viis miljonit aastat enne G. blacki't. Kirjeldatud Põhja-Indiast ja Hiinast leitud äärmiselt katkendlike fossiilide põhjal.

Gigantopithecus sarnanes välimuselt orangutaniga ja oli ta tema lähisugulane. Ta oli herbivoor ja toitus peamiselt bambusest. Aravatakse, et ta suri välja, kuna tema elupaikades kahanesid vihmametsad seoses pleistotseenis toimunud kliimamuutustega. Gigantopithecus't teatakse vaid Kagu-Aasiast leitud hamba- ja lõualuufossiilide kaudu. Neid kaasaegaste ning temast hiljem ja varem elanud inimahvide lõualuudega võrreldes on välja arvutatud Gigantopithecus'e kogu keha võimalik suurus.[2]

Gigantopithecus

Gigantopithecus blacki restauratsioon

Gigantopithecus'e liikumisviis ei ole teada, kuna ei ole leitud tema vaagnaluud ega jalaluusid. Suurem osa teadlastest arvab, et ta liikus sarnaselt tänapäevase gorilla ja šimpansiga neljal jalal, kuid on ka neid, kes leiavad, et ta võis liikuda neljal jalal.

Kuna Gigantopithecus'e fossiilide leiukohtade lähedalt on avastatud ka samast ajast pärinevaid inimese eelase luid, aravatakse, et Gigantopithecus võis elada kõrvuti inimesega. Osad teadlased on arvanud, et Gigantopithecus suri välja konkurentsi pärast inimesega toidule.[2]

On arvatud, et Himaalajas väidetavalt elav lumeinimene ehk jeti ja Põhja-Ameerika suurjalg on elus olevad Gigantopithecus'ed.

Viited Edit

  1. Gigantopithecus. uiowa.edu. Arhiiviversioon. Vaadatud 9.9.2017
  2. 2,0 2,1 "Gigantic Apes Coexisted with Early Humans, Study Finds". livescience.com. 7.11.2005. Vaadatud 9.9.2017