George Eliot 30-aastasena Šveitsi kunstniku Alexandre Louis François d'Albert Durade'i maalil
Mary Anne Evans (kirjanikunimi George Eliot; 22. november 1819 Nuneaton, Warwickshire – 22. detsember 1880 London) oli inglise kirjanik.
Ta sündis Warwickshire'i krahvkonnas Nuneatonis. Teda kasvatati evangeelses vaimus, kuid ta taganes usust kahekümnendates eluaastates. Ta töötas alguses tõlkija, kriitiku ja ajakirja Westminster Review kaastoimetajana (1851–1854). Hiljem hakkas ta kirjutama ilukirjandust. Enda pseudonüümiks võttis ta mehenime, et vältida kinnistunud hoiakut, mille kohaselt kirjutavad naised ainult kergeid armastuslugusid. Selle nime all avaldas ta 1858. aastal oma esimese teose "Scenes of Clerical Life". Sellele järgnesid mitmed klassikaks saanud teosed nagu "Adam Bede" (1859), "Veski Flossi jõel" ("The Mill on the Floss" (1860; eesti keeles 1983), "Silas Marner" (1861), "Romola" (1862–1863), "Felix Holt, the Radical" (1866) ja "Daniel Deronda" (1876). Tema silmapaistvam teos "Middlemarch" (1871–1872) kujutab põhjalikku läbivaadet maaühiskonna klassidest.[1] Tema teosed on kirjutatud psühholoogilise läbinägevuse, positivistliku objektivismi ja detailitruudusega.[2]
Ta elas koos ajakirjaniku, filosoofi ja kriitiku George Henry Lewesiga.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 (2000) Merriam-Webster's Collegiate Encyclopedia. Merriam-Webster, lk 524–525. ISBN 1-593394-92-6.
- ↑ George Eliot. ents.ee. Vaadatud 26.11.2017