FANDOM


Bundesarchiv Bild 183-R63872, Georg von Küchler

Georg von Küchler (1943)

Georg Karl Friedrich Wilhelm von Küchler (30 V 1881 Hanau – 25 V 1968 Garmisch-Partenkirchen) oli saksa feldmarssal Teises maailmasõjas.

Saksamaa armeega liitus ta 1900. aastal ja teenis välikahurväes. Pärast leitnandiks edutamist veetis ta kolm aastat Preisi Sõjaakadeemias. Esimeses maailmasõjas juhtis ta läänerindel suurtükipatareid. Aastal 1919 liitus ta üksusega Vabakorpused ja võitles Poolas Punaarmee vastu. Ta toetas Adolf Hitleri ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteid, sh Blombergi-Fritschi afääri ajal.

Teise maailmasõja puhkedes 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse, sai Küchler Saksa 3. armee komandöriks, mis vallutas Danzigi. Teda häiris Schutzstaffeli (SS) sõdurite tegevus tsiviilelanike vastu. Saksamaa sissetungil Prantsusmaale juhtis Küchler 18. armeed, mis okupeeris Hollandi, suundus edasi Belgiasse ja okupeeris Antwerpeni. Seejärel liikus armee Prantsusmaale, kus piirati Dunkirki. Pärast edukat operatsiooni edutati Küchler kindralkoloneliks.

1941. aasta juulis ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Ta sai Väegrupp Nordi komandöriks 1942. aasta jaanuaris. Juunis 1942 edutati Küchler feldmarssaliks. Küchler juhtis Nordi 1941. aasta detsembrist kuni 1944. aasta jaanuarini, kuid tal ei õnnestunud Leningradi all saavutada ühtegi võitu. 1944. aasta jaanuaris suutis Punaarmee Leningradi blokaadist läbi murda ja Küchleri armee ümber piirata.

Carl Goerdeler püüdis teda värvata 20. juuli vandenõusse, millest Küchler keeldus, kuigi ta oli juba Hitleri ja Natsi-Saksamaa vastu usu kaotanud.

Pärast sõja lõppu peeti tema üle kohut ning ta mõisteti Nõukogude Liidus toime pandud sõjakurjategude eest 20 aastaks vangi. 1951. aastal vähendati vangalakaristust 12 aastani, kuid ta vabastati 1953. aasta veebruaris.

Ta pälvis 1943. aastal Raudristi Rüütliristi.