Gambia on riik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Maismaal piirneb igalt küljelt Senegaliga (740 km). Rannajoone pikkus 80 km. Aafrika mandri väiksem riik. Asub mõlemal pool Gambia jõge, mille järgi riik on nime saanud. Gambia jõel asub mitu saart. Riigi keskmine laius on 10–50 km. Riigi praegused piirid määrati kindlaks 1888. 1965–2013 oli Gambia Rahvaste Ühenduse liige.
Ajalugu[]
Esimesed kirjalikud viited Gambia kohta pärinevad Hanno Meresõitja Lääne-Aafrika reisist 470 eKr, hilisemad teated 9. ja 10. sajandi araabia kaupmeeste poolt. Maa kuulus paljude Aafrika riikide koosseisus.
Portugallased saabusid Gambia rannikule 15. sajandi keskel ja hakkasid sealset tulusat kaubandust domineerima. 1588 müüs Portugali üks troonipärija pretendent, Antonio, inglasest kaupmeestele maha kaubandusõigused Gambia jõel kauplemiseks. 1618 kiitis kuningas James I heaks lepingu, milles lubas Gambias ja Kullarannikul (praeguses Ghanas) kaubelda briti kaubandusettevõtetel. 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandini, võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa katkematult poliitilise ning kaubandusliku ülemvõimu eest Senegali ja Gambia jõgedel. Versailles' lepinguga 1783 anti ülemvõim Gambias Suurbritanniale, kuid Prantsusmaale jäi väike enklaav, mis loovutati Suurbritanniale 1857.
Kolme sajandi jooksul viidi Gambia aladelt ära umbes kolm miljonit orja. 1807 tühistati orjakauplemine Briti impeeriumi kaudu, ja britid proovisid ebaõnnestunult lõpetada orjakauplemist Gambias. 1816 asutasid nad Bathursti (nüüdsesse Banjuli) sõjaväelaagri. 1888 sai Gambiast eraldi koloniaalne osa. Orjus kaotati 1906. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962, valitsus astus ametisse 1963.
Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. 24. aprillil 1970, sai Gambia pärast referendumit vabariigiks. Kuni sõjalise riigipöördeni 1994, juhtis Gambiat president Sir Dawda Kairaba Jawara, kes valiti viiel korda tagasi. Suhteliselt stabiilne Jawara ajastu lõppes esimest korda 1981, kui ebaõnnestus vägivaldne riigipöördekatse.
Riigipöördekatse tagajärjena kirjutasid 1982. aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ja valuutat. Gambia loobus lepingust 1989. aastal. Juulis 1994 kasutas oma jõudu ära Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu (AFPRC) ja kõrvaldas võimult Jawara valitsuse. Uueks riigipeaks sai AFPRC esimees Yahya Jammeh.
AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks. 2001. aasta lõpul sai Gambia presidendil ametiaeg täis ja järgmised valimised võitnud president Jammeh andis 21. detsembril 2001 uue ametivande.
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Geoloogiline päritolu tertsiaarist ja kvaternaarist. Riik on madal, kõrgem koht on maa idaosas (53 m).
Kliima[]
Kliima on troopiline. Soe ja vihmane hooaeg kestab juunist oktoobrini. Kuivahooaeg novembrist maini, mida mõjutab Sahara kuiv kirdetuul harmattan. Rannikul sajab 1450 mm/a, sisemaal 920 mm/a. Enamik sademeid langeb juulist septembrini. Keskmised t° on idaosas 24–30 °C, lääneosas, kus ookean avaldab suuremat mõju 24–26 °C.
Taimestik[]
Troopiline taimestik Gambia jõe kaldal
Gambia jõe kaldaid ääristab galeriimets, kuni 25 km laiuse lehtersuudme ääres on rohkesti mangroovi. Idaosas domineerib savann. Iseloomulikud puud on savannis ahvileivapuu ja akaatsia. Paljudes piirkondades, eriti linnades ja rannikul, kasvavad palmipuud.
Loomastik[]
Gambial on rikkalik loomastik. Jõgede kallastel ja mangroovimetsades elab mitmeid veelinde. Kokku on 576 linnuliiki. Euroopast saabuvad talvituma sh hõbehaigur ja mitmed kurglased. Imetajatest on tavalisemad ahvid, jõgedes on krokodille. Jõehobud on haruldased. Savannides elutsevad antiloobid.
Kaitsealad[]
Esimene looduskaitseala on 1968. aastal loodud ja 107 hektari suurune Abuko looduskaitseala (270 liiki linde). Loodud on nelirahvusparki, 1978. aastal loodud Gambia jõe RP-s (585 ha) uuritakse šimpansite eluolu. Riigis asub ka mitu metsaparki.
Riik[]
Haldusjaotus[]
Gambia on jagatud seitsmeks divisioniks ja üheks keskalluvusega linnapiirkonnaks. Haldusjaotised on jaotatud 43 piirkonnaks.
Rahvastik[]
Suurimad rahvusrühmad on mandinkad (42%), fulbed (18%), volofid (10%), džolad (10%) ja soninked (9%).
Linnarahvastiku osatähtsus on 57,3% (2011).
Usundid[]
90% on muslimid, 8% kristlased ja 2% tunnistab kohalikke usundeid.
Tervis[]
HIV/AIDS-iga nakatunuid on täiskasvanute seas 1,5% (2011). Ravimite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond | Elanikke (2013) |
|---|---|---|---|
| 1. | Serekunda | Greater Banjul Area | 362 986 |
| 2. | Brikama | Lääne | 84 608 |
| 3. | Bakau | Greater Banjul Area | 53 766 |
| 4. | Lamin | Lääne | 39 183 |
| 5. | Nema Kunku | Lääne | 36 134 |
| ... | |||
| 8. | Banjul | Greater Banjul Area | 31 356 |
Majandus[]
Gambia majanus põhineb traditsioonilisel elatuspõllumajandusel. Peamised ekspordiartiklid on maapähklid, kala, puuvill ja õlipalm. Peamised kaubanduspartnerid on India, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Olulist sissetulekut saadakse turismist.
Transport[]
Riigis asub üks rahvusvaheline lennujaam. Gaambia jõgi on kogu riigi ulatuses laevatatav.
Kultuur[]
Sport[]
Gambia on suveolümpiamängudel osalenud alates 1984. aastast. Medalit pole võidetud. Gambia olümpiakomitee asutati 1972. aastal.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 18. veebruaril 1965. Lipu eeskuju oli Botswana lipp. Sinine riba sümboliseerib jõge, mille järgi riik nime sai, punane jõelt vastu peegelduvat päikeseloojangut ja roheline jõge ümbritsevat loodust. Valged triibud on rahu ja ühtsuse sümbolid.
Vapp[]
Võeti kasutusele 18. novembril 1964. Vapikilpi hoiavad kaks lõvi, kes sümboliseerivad riigi minevikku Briti kolooniana. Ühel neist on käes kirves ja teisel kõblas. Kirves ja kõblas on kujutatud ka kilbil. Tööriistad sümboliseerivad põllumajanduse tähtsat rolli, aga ka kaht Gambia suuremat etnilist rühma – mandingosid ja fulbesid. Kilbi kohal on rüütlikiiver ja palmipuu. Kilbi all on lint rahvusliku deviisiga "Progress, Peace, Prosperity" ('Edu, rahu, heaolu').
Hümn[]
Rahvushümn "For The Gambia Our Homeland" ("Gambia, me kodumaa eest"),. Sõnad Virginia Julia Howe, helilooja Jeremy Frederic Howe.